Valgus loob värvitooni
Valides sobivat värvitooni siseruumidesse, tuleks meeles pidada valgusallikate erinevat mõju värvitoonidele. Kui ei teata värvitava koha valgustustingimusi, on siseruumide toonide valik mõnevõrra raskem, sest valguse kvaliteet ja kogus mõjutavad oluliselt kõiki värvitoone. Siseruumide pinnad peegeldavad värvitoonidest vaid neid valgusspektri lainepikkusi, mida kasutuses olev valgusallikas sisaldab.
Sinine toon on kaunim loodusliku valguse käes, kollane toon aga hubasem hõõglambi valguses.
Tänapäevastest valgusallikatest on halogeenlamp ainus, mis edastab kõiki lainepikkusi loomulikkudena ning ta ei ole liiga sinine nagu päevavalgus.
Veel tänaselgi päeval on paljud siseruumide valgusallikad hõõglambid. Hõõglambi valgus on väga kollane ja seepärast näeme sinise varjundiga toone kollases valguses just nagu määrdunutena ja igavatena. Sinised toonid muutuvad rohelisemateks. Kollased, kollakas-oranžid ja punakad toonid tunduvad aga hõõglambi valgel tavaliselt väga ilusad.
Oma vähese energiakulu tõttu on viimasel ajal populaarsust võitmas säästupirnid. Napp energiakulu on kindel suund tulevikku, kuid säästupirnide mõju värvitoonidele on kahjuks väga halb. Säästupirni spektri jaotus on ebaühtlane, mistõttu värvipinnalt võib esile tulla täiesti tavatu ja inetu toon, mida päevavalguses pole üldse näha. Säästupirnide spektrijaotus on olenevalt pirnist erinev. Värvitoonide seisukohalt on parimad need lambipirnid, mille valgus sarnaneb kõige rohkem päevavalgusele.
Ruumi langev päevavalgus muudab värvitoone oluliselt. Väljast tulev valgus on õrnalt sinakas. Sinakas valgus muudab toonid külmemaks. Kollakad ja punakad toonid saavad vähe külmema, sinaka varjundi. Sinised, sinirohelised ja rohekad toonid võivad näida juba liiga külmana, seda eriti põhja- ja idapoolsetes ruumides. Valgus ja vari loovad värvipinnale huvitavaid varjundeid, mistõttu tuleks värvilaastu vaadata nii valguses kui varjus. Vaata piltide seeriat.
Seega valgusallikate erinevate spektrijaotuste tõttu on äärmiselt tähtis valida värvitoon just selles valguses, kuhu ta lõpptulemusena tuleb.
Läige ja valgus mõjutavad värvitooni
Mida läikivam on pind, seda intensiivsem ja kirkam on värvitoon. Värvipinna poorsus mõjutab oluliselt värvitooni. Kui võrdleme omavahel sama tooni täisläikivat ja täismatti värvipinda, võime lihtsalt eristada tumedamat ja heledamat tooni. Vahe tuleb sellest, et siledal ja kõval pinnal peegeldub valgus silmadesse küllaltki ühesuunaliselt, mistõttu tundub toon intensiivsem ja tumedam. Poorselt pinnad hajuvad kiired erinevatesse suundadesse ja seetõttu tundub, et pind on heledam.
Ka värvi sideaine mõjutab värvitooni. Akrülaatvärvide toonid tunduvad rohkem sinakad kui näiteks alküüdvärvide toonid, kus võime aimata kollakaid toone. Erinevatel värvitüüpidel on erinev pinnastruktuur, mistõttu sõltub toon värvitüübist ja ka pinna struktuurist. Tugevalt struktuursel pinnal tundub toon mõnevõrra tumedamana, kuna kareduse tõttu tekivad pinnal varjud.
Värvitud pinna struktuur mõjutab värvitooni: karedal pinnal tundub toon tumedamana.
Värvilaast ei anna ideaalset pilti värvitooni karakterist
Kui värvitooni valik põhineb vaid väikeste värvilaastude võrdlusel, võib tulemus olla eksitav. Värvikaardi tooninäidised on tavaliselt pabervalgel põhjal. Seetõttu tunduvad ka heledad toonid suhteliselt erksad. Näiteks Tikkurila Symphony värvikaadri F-rivi toonid on looduslikult sügavad valged, kuid värvikaadril tunduvad nad suhteliselt värvilised. Ruumis ei näe me võrdlust pabervalgega, vaid ainult lae ääres paljastub meile natuke nn valget (off-white) seinaosa, mis tegelikult ei ole pabervalge. Heledad toonid tunduvad looduses veelgi heledamatena. Värvikaardi võimas ja puhas toon saab suurel pinnal lisaenergiat ja veelgi enam erksust.
Kollane ja oranž on tihti komistuskiviks. Kui värvikaardist vaitakse kollane või oranž seinatoon, võiks lemmiktooni asemel valida natuke heledama tooni. Tihti võib valitud toonist valida veelgi hallikama ja heledama versiooni. Tikkurila Symphony värvikaardi N-Y-rivid on valitud just seda aspekti silmas pidades ning halbu üllatusi ei tohiks nende kasutamisel tulla.
Seinale värvitud värvilaast annab parima tulemuse
Värvitooni valides tuleks võtta arvesse ruumis asuvate erinevate materjalide värvitoone. Eredavärvilised katteriided, matid või kardinad võivad peegeldada valgust mittesoovitud suunas ja seetõttu muuta seinavärvi liiga silmatorkavaks. Kõrvuti olevad, teineteisega piirnevad värvilised pinnad mõjutavad mõnikord teineteist liiga dramaatiliselt. Näiteks neutraalne hall põrandaliist koos rohelise seinavärviga võib tunduda mõnevõrra punakalt. Neutraalsed toonid koos intensiivsete toonidega võivad muutuda vastupidise tooni poole. Heledad toonid tunduvad koos tumedate toonidega veelgi heledamatena ja vastupidi. Seetõttu on oluline võrrelda värvilaaste teiste ruumis paiknevate värvitoonidega.
Värvitoone valides vaadatakse värvilaaste tihti töölaual horisontaalselt, kuigi lõpptulemus seinal tuleb vertikaalselt. Horisontaalsele pinnale aga langeb rohkem valgust kui vertikaalsele pinnale, mistõttu valitakse ekslikult liiga tugev toon. Värvilaaste võiks võrrelda vertikaalsel pinnal, sest nii saab seinale valida õige heledusastmega tooni. Kui tahetakse olla kindel täiuslikus lõpptulemuses enne lõplikku otsust ja värvimistööde alustamist, peaks väikesele seinapinnale nii valgusesse kui ka varju värvima valitud värvinäidised.
Olenevalt valgusest võib värvitoon olla nähtavalt erinev
http://www.vivacolor.ee/