„Vanemates paneelmajades on üldiselt trepikojad kehvas või keskmises seisukorras. Parandatakse ja viimistletakse seda, mis on kõige hullemas seisus. Nii aga ei hakkagi kogu trepikoda tervikuna viisakas välja nägema. Tihti tehakse töid vales järjekorras. Viimistletakse esialgu seinad, siis mõne aasta jooksul laguneb ära põrand, siis võetakse ette välisuksed jne.,“ nendib Madis Pihelgas firmast 4seina OÜ.
Viimastel aastatel on õnneks siiski tekkinud rohkem korteriühistuid, kes renoveerivad terviklikult: vahetatakse välisuksed, aknad, plaaditakse mademed, tehakse seinte ja lagede viimistlus, tehakse korda ka trepid.
„Trepikoja väljanägemine sõltub paljuski ka valitud materjalidest, ilusamad põrandaplaadid on üldjuhul kallimad, aga annavad hiljem oluliselt parema tulemuse. Kui maja asub kallimas rajoonis, oleks mõistlik investeerida rohkem trepikoja remonti ja kasutada selleks sobilikke materjale. See tõstaks ka kindlasti kinnisvara hinda,“ ütleb Madis Pihelgas. Viiekorruselistes majades kaetakse kulunud trepid epoksiidvärviga kahes osas, et inimesed saaksid igapäevaselt liikuda. Trepid jäävad viisakad, neid saab pesta ja neen ei muutu libedaks.
Mis saab siis, kui trepp on lisaks visuaalsele kulumisele ka üsna lagunenud? „Parandatakse katkised kohad trepiparandusbetooniga. Krunditakse ja viimasele kihile lisatakse epoksiidhelbeid, mis varjavad väiksemaid auke. Kui trepist enam midagi järgi ei ole, siis on veidi keerulisem olukord, aga üldiselt oleme ka hullemas seisus trepid korda saanud,“ väidab Madis Pihelgas.
Viimistlemata betoonpind ei täida siiski alati vastavale ruumile esitatavaid nõudmisi: see on poorne, kergesti kuluv, eraldab tolmu, imab endasse mustust ja muutub kemikaalide mõjul rabedaks. Betoonpindade viimistlus ja ülevärvimine parandab betooni vastupidavust, tihedust ja puhastatavust ning annab sellele esteetilise väljanägemise.
Millised on suuremad komistuskivid?
Esimene. Trepikoja lagi ja seinte ülaosa on aastaid tagasi valgendatud kriidilahusega. See määrib – kui tõmmata sõrmega üle pinna, jääb näpp valgeks. Tavalisel vesilahustuval laevärvil on kriidipinnaga haakuvus minimaalne või puudub üldse. Otse sellisele pinnale ei õnnestu värvida, sest värv ei jää püsima. Lahenduseks on kriidipinna eelnev “tugevdamine”, st. kriit seotakse aluspinnaga sügavale imbuva alküüdkrundi abil. Pärast krundikihi kuivamist (olenevalt temperatuurist ja õhuniiskusest võtab aega umbes 24 tundi) võib alles asuda värvima.
Teine. Eelnevalt on seinad värvitud alküüdvärvidega. Vanasti oli see ainus koridoride ja trepikodade värv. Tänapäevased vesilahustuvad värvid on keskkonnasõbralikud ja töötamisel mugavad (ei lõhna hingematvalt). Enne vesilahustuva värvi kandmist varem alküüdvärviga kaetud pinnale tuleks vana värv maha lihvida ja pind tolmust puhastada. See on aeganõudev ja tolmune töö. Värvifirmad on ka selleks puhuks lahenduse leidnud spetsiaalse värvi näol, mis loob tänu koostisele hea nakke alküüdvärvidega seda võib vanale värvile kanda pinda eelnevalt karestamata, piisab ainult pesemisest.
Kolmas. Trepikodade määrdunud seinad ja laed. Neil võib olla niiskuse ja nikotiiniplekke, markerite jälgi, roosteplekke ning muud mustust. Vesidispersioonvärviga värvides on oht, et plekid tulevad värvikihist läbi. Selle ennetamiseks sobib taas spetsiaalne vesialuseline värvi, mis sisaldab spetsiaalseid mustust isoleerivaid lisandeid.
Seinavärvi valikul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et värv oleks kulumis- ja pesukindel. Trepikodade seinu pestakse sageli ning seepärast tuleb kasutada kulumiskindlat pesuvahenditega pesemist taluvat värvi.
Allikas 4seina OÜ
http://arileht.delfi.ee/news/ehitusjakinnisvara/trepikoja-remont-on-tosine-ettevotmine-valdi-komistuskive?id=78157098
