Soojustamine

08. aug  Madis Pihelgas. Kommentaarid: 1
Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg.


Tüüpilised elamu soojuskaod

Hoone soojuskaod

Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite – välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod.

Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid – algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust.

Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega.

Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid:

  • korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta;
  • välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta;
  • katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta;
  • väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine;
  • maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%

Elamu termopilt

Korruselamu soojuse kokkuhoiuks peaks kogu majarahvas tegema koostööd, sest kokkuhoid avaldub soojusmõõtja kaudu, mis on reeglina kogu majal ühine. Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad),küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna, vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades.

Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et suuremad soojakao kohad täpselt välja selgitada. Mõõtmistulemustele tuginedes saab koostada tunduvalt efektiivsema soojustusplaani. Majas, mida ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi 2-3 korda vähem soojust kui 10-15 aastat tagasi valminud hoonetes.

Prioriteetide määratlemine

Energiasäästuks elamutes ja hoonetes on erinevad meetmeid väga erineva kasuteguriga. Milliseid meetmeid peaks rakendama, sõltub väga palju hoone olukorrast ja kasutamisest ning elanike rahalistest võimalustest ja vajadustest. Iga plaanitud meetme puhul tasub kaaluda järgmisi aspekte:
  • maksumus (suhteliselt odav või kallis – oleneb omaniku rahalistest võimalustest);
  • teostatavus (vajab või ei vaja spetsialiseeritud firmat);
  • mugavus (parandab oluliselt või ei paranda);
  • tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)).

Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust.

Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatse soojussõlmega.

Hoone renoveerimise prioriteete aitab paika panna hoone energiaaudit , mida sooritavad litsentseeritud audiitorid.

Olulised koefitsiendid soojustuse planeerimisel:

Soojusjuhtivustegur
Koefitsient λ (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib.

Soojusülekandekoefitsient
Soojusülekandekoefitsiendiga U (ühik W/m²K ) iseloomustatakse piirdetarindi soojajuhtivust. U-väärtus näitab, kui suur soojushulk (W ) läbib 1 m² suuruse piirdetarindi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusülekandekoefitsient, seda paremini sein soojust isoleerib.

Loe veel:   Majandusministeeriumi tellimusel 2000.a. koostatud raamatut "Eluaseme energiasäästlik hooldamine"

Hoonete soojustamine ja remont
Autor: Villu Leppik
Vana hoone toimimine:
1) Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest.
2) Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad.
3) Ventilatsioon on kontrollimatu, s.o küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured.
4) Hoone kui süsteem töötab hästi, kuid on majanduslikult kulukas.

Uue hoone toimimine:
· Ventilatsioon – lihtsalt väljatõmme (vahel ka sissepuhe) niiskematest ja mustema õhuga ruumidest. Värske õhk siseneb ventilatsiooniklappide kaudu, mida saab reguleerida.
· Piirded on soojapidavamad, õhu- ja aurutihedamad, ventilatsiooni sealt praktiliselt ei toimu. Küttekulud soojakadudele ja õhu soojendamisele väiksemad.
· Majanduslikult efektiivne on see, kui saame protsesse kontrollida ja vajadusel reguleerida.

Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Kui nendest ka üks ei toimi vajalikul tasemel, siis head sisekliimat pole loota.

Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.

Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.

Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.

Soojustusmaterjalid

Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.

Ventilatsioon

Vanad puitmajad on säilinud suhteliselt hästi, kuna sisekliima on olnud suhteliselt hea – niiskus talvel Rh 30-40 % ja suvel Rh 40 – 60 %. Selle põhjuseks on hea ventilatsioon, kusjuures ruumi on välisõhk pääsenud just akende pragudest ja ebatihedustest. Paigaldades hermeetilised aknad, takistatakse värske õhu juurdevool hoonesse, selle tõttu väheneb ruumi õhuvahetus mitmekordselt. Selle tulemuseks on niiskuse tõus Rh 50 – 60 %ni hoones talveperioodil, mis muudab kardinaalselt piirde töötamistingimusi. Ruumide külmades tsoonides: külmasildade kohal, lae ja seinanurkades, on õhu relatiivne niiskus juba 80-100%, tekib suur kondenseerumisoht. Niiskunud kohtades hakkab tekkima hallitus ja mädanik.

Inimese ainevahetus annab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine 200 g ööpäevas inimese kohta, pesu kuivatamine 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g ööpäevas. Neljaliikmeline perekond aurustab ööpäevas 7-9 liitrit vett. Tekkinud niiskus tuleb hoonest välja viia ventileerimise teel, et see ei hakkaks tungima ehitise konstruktsioonidesse. Vajalikud ventilatsioonikogused eluruumides 0,5 l/s, magamistubades 0,7 l/s, aga mitte vähem, kui 6 l/s ruumi kasutava inimese kohta. Vannitoas on vajalik läbitõmbeõhu hulk 15 l/s.

Märgid liigniiskusest ja puudulikust ventilatsioonist:  
· jäätunud aknad;
· tapeet hakkab seinalt lahti tulema, niiskus kondenseerub seina pinnal;
· ruumi nurkadesse tekib hallitus;
· ka hoone piirded niiskuvad liigniiskuse tõttu.

Siiski ei tohi konstruktsioonide eest muretsedes unustada ka inimest -  inimene vajab elamiseks  värsket õhku ja see ongi enamasti õhuvahetuse kavandamise aluseks.

Kui piirded pole küllalt õhutihedad, siis ei kompenseeri suurepäraselt toimiv ventilatsioonisüsteem kontrollimatut õhuvahetust, mida põhjustavad hõredad välispiirded. Maja ei tohi olla läbipuhutav. Ka palkmaja on küllaltki õhutihe, kui varad ja ühendused on korralikult tihendatud.

Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid:
Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama.
Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu.

Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil.

Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.

Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul.

Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused:
· Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
· Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
· Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
· Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse.
· Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
· Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest.
· Vähene heliisolatsioon.
· Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid.
· Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine.
     

Täiendavat infot: Säästva renoveerimise infoksekus

Soojas kodus on mõnusalt hubane ja turvaline tunne
Tiit Masso

Soojapidav maja on elamiseks sõbralik ja säästab küttele tehtavaid kulutusi.

Tänapäeva majad ehitatakse soojapidavad. Ehitusnormide järgi minimaalse soovitatava soojapidavuse tagab seintes ligikaudu 12 cm paksune kiht head soojustusmaterjali – mineraalvilla või vahtplasti. Katuses või pööningu vahelael peaks soojustuskihi paksus olema vähemalt 20 cm. Aknad tuleks valida kolmekordse lihtklaasiga või kahe-kordse soojustpeegeldava eriklaasiga. Soojustatud peaksid olema ka sokkel ja pinnasele toetuv põrand. Tänu sellele on piirdetarindite kaudu kaotsi minev soojahulk tänapäeva majades 2-3 korda väiksem kui varem ehitatud majades.

Oma Maja näidismaja ehitatakse tänapäeva nõuetele vastava soojapidavusega. Selle hoone soojabilanss on esitatud alljärgnevas tabelis ja graafikul.

Tarind

Pindala,

Soojajuhtivus U,
[W/m²K]

Soojakulu,
[MWh/a]

Välisseinad

263

0,3

7,9

Aknad

41

2,0

8,2

Välisuksed

3

2,0

0,6

Katus

115

0,2

2,3

Sokkel

15

0,3

0,4

Põrand

110

0,3

3,3

Soe vesi (100 l inimese kohta)

2,6

Ventilatsiooniõhk (0,5 l/s m²)

10,3


Arvutuse järgi kulub majas aastas kokku 35,6 MWh soojust. Sellest 7% ehk 2,6 MWh läheb aasta jooksul kanalisatsiooni koos sooja veega (eeldusel, et vett kasutatakse 100 liitrit päevas iga elaniku kohta). Ülejäänud soojahulk kulub septembrist maini küttele.

Ligi kolmandik soojusest läheb ventilatsiooniõhu soojendamiseks. Seda eeldusel, et majas on nõuetekohane õhuvahetus – 0,5 liitrit õhku põrandapinna ruutmeetri kohta sekundis, mis praktiliselt tähendab, et kogu hoones olev õhk vahetub ligikaudu kahe tunni jooksul.

Piirdetarindite soojakulust põhiosa läheb läbi välisseinte (22% üldkulust) ja akende (23%). Kuna katus on hästi soojustatud, on sealtkaudu soojakulu väike. Sokli ja põranda kaudu läheb kaotsi ca 10% soojusest.

Soojakulu 35,6 MWh aastas 180 põrandapinna kohta annab taandatud kuluks 200 kWh/m² aastas. See on keskmine näitaja. Enamikus olemasolevates majades kulub soojust 300–400 kWh/m² aastas, energiasäästlikes majades võib aga soojakulu olla isegi alla 100 kWh/m² .

35,6 MWh soojuse saamiseks tuleb ära põletada veidi üle 3 000 kg kütteõli, mis maksab ligikaudu 15 000 krooni. Katla võimsus peab olema vähemalt 15 kW. Odava ööelektriga küttes on rahakulu ligikaudu sama, aga süsteemis peab olema soojamahuti ja küttevõimsus kolm korda suurem (sest 24 tunni asemel köetakse ööpäevas vaid 8 tunni jooksul). Küttepuid kuluks umbes 10 tonni ehk ligikaudu 30 ruumimeetrit (tänapäeval võiks puudega kütmine kõne alla tulla siis, kui maja on oma metsa sees ja elanikel palju aega).

Soojakulu saab vähendada, kui ehitada maja soojasäästlikum. Selleks on järgmised võimalused:

  • piirata hoonet läbiva ventilatsiooniõhu hulka (tõkestada ventilatsioon ajaks, kui kedagi majas või toas ei ole);
  • kasutada väljuva õhu soojust siseneva õhu eelsoojendamiseks (see eeldab keeruka ja kalli soojusvahetus-süsteemi ehitamist);
  • teha välisseinad paksema soojustusega (kui soojustuse paksus on 25 cm, säästame poole seinte kaudu väljuvast soojahulgast ehk 10% maja küttekuludest); lisasoojustuse paksuse valimisel tuleb aga hoolega jälgida hoone konstruktsiooni ja sellest lähtuvaid tehnilisi võimalusi, tööd tuleb kavandada ja läbi viia asjatundja koostatud projekti järgi;
  • teha aknad soojapidavamad. Soojust peegeldavate ja tõkestavate, väärisgaastäite ja selektiivklaasidega akna puhul on soojakulu kolmandiku võrra väiksem. Oma Maja näidismajas saab nii säästa ca 8% küttekuludest.

Kokku saaks näidismajas energiat säästva, tavalisest veidi kallima ehitusviisiga säästa ligikaudu kolmandiku soojakuludest, st umbes 5 000 krooni aastas. Ehituskulud suureneksid aga rohkem kui 50 000 krooni võrra. Kas seda tasub teha, näitab täpsem majandusanalüüs.

Allikas: ÄP Oma Maja, 01.06.2000

Õige soojustus hoiab küttekulud kontrolli all
Veiko Tomson, ehitusinsener

Tavalisest suuremad küttekulud või külmad toad pole tihti ainuüksi kehvast soojustusmaterjalist johtuv süü, seda kõike annab vältida, kasutades õigeid soojustusmaterjale ja teostades paigalduse korrektselt. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine, seoses sellega soovikski juhtida tähelepanu mõningatele tüüpilisematele vigadele, mida hoonete soojustamisel tehakse.

Vale soojustus – kõrged küttearved

Eluruumide ebapiisav soojapidavus tingib sageli lisaküttekehade kasutusele võtmise, tõstes energiatarbimist. Samas tasuvad kulutused hoone soojapidavuse parandamiseks ennast ära suhteliselt lühikese ajaga. Kui vanadel hoonetel on soojusläbikandetegur K ligikaudu 1 W/m²K, siis tänapäeva nõuetele vastava seina soojusläbikandetegur on k=0,2 W/m²K. Soojustades hoone seinad vastavalt tänapäeva nõuetele, saame üle kolme korra väiksemad soojuskaod läbi välisseina. Järelikult võiksime kulutada tunduvalt vähem raha küttele. Kui arvestada, et elektrienergia maksab 2009. aastal ca 1,5 kr/kWh, võib rahalist kokkuhoidu arvestada kuude, mitte aastatega.


Küttekulude kokkuhoiuks tuleb hoonete välispiirded (seinad, laed, põrandad) viia vastavusse tänapäeva nõuetega, mis tähendab sageli lisasoojustuse paigaldamist ning akende ja uste tihendamist või väljavahetamist. Seejuures on korralikult soojustatud seina sisepind märgatavalt soojem. Peale energia kokkuhoiu toimib korralikult paigaldatud (kivivillast) soojustus hea heliisolaatorina. Kuna soojustus kuulub selliste ehituskonstruktsioonide hulka, mille vahetamine või parandamine pärast ehitise lõplikku valmimist on väga kulukas, oleks soovitav kõik soojustusega seotud tööd teha läbimõeldult ja range järelevalve all. Väga sagedased on juhtumid, kus ehitaja on vahetanud omavoliliselt soojustuse odavama, kuid antud konstruktsiooni jaoks sobimatu materjali vastu. Odavama ja väga madala tihedusega mineraalvilla kasutamisel võib tekkida isolatsioonis sisemine konvektsioon, mis märgatavalt alandab isolatsioonimaterjali soojustusvõimet ning seinte soojuspidavust. Selliseid vigu on palja silmaga võimatu avastada ja selleks peakski igal ehitusel olema tellijapoolne järelevalve, kelle kohustuseks on kontrollida ka kõikide soojustustööde kvaliteedi ja projektiga seonduvat.

Võimalusel lisasoojusta seinad väljastpoolt

Seinte soojustamine peaks toimuma reeglina väljast, s.o külmalt poolt. Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on –20°C ja ruumis +20°C, on kusagil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma. Kui väljastpoolt soojustades on kastepunkt üsna seina välispinna lähedal, siis seestpoolt soojustades nihutame kastepunkti lähemale seina sisepinnale. Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas – seest väljapoole –, tekib reaalne oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad, põhjustades hallitust ning kõdunemist.

Kõige suurem on hallituse oht hoone nurkades. Selleks et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse (näiteks kipsplaadi vms) alla paigaldada aurutõke. Aurutõkkeks sobib näiteks polüetüleenkile. Kile ühenduskohad on vaja teipida. Valesti paigaldatud tuuletõke ja aurutõkkekile – peamised vead soojustamisel. Üks peamisi vigu, mis maja soojustades tehakse, on tuuletõkke ärajätmine või selle lohakas paigaldus. Tuuletõke peab olema paigaldatud selliselt, et kõik vertikaal- ja horisontaalvuugid oleksid õhutihedad. Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes 1 m² soojustust. Samuti kiputakse ära jätma tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet. Tuulutusvahe on mõeldud selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada. Õhuvahe peab seinas olema umbes 25 mm, ülevalt ja alt avatud selliselt, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda.


Kahjuks esineb veel ka aurutõkkekile valet kasutamist. On esinenud juhtumeid, kus aurutõkkekile on pandud tuuletõkke asemel hoone välisküljele! Sellise lahenduse puhul jääb kõik hoonest eralduv niiskus kile alla ja põhjustab konstruktsioonide kiire lagunemise.

Soojustus – osa tuleohutusest

Vanade hoonete renoveerimisel ja ka uute ehitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata hoone tuleohutusele. Kui majja ehitatakse uus saun, katlamaja või kamin, kasutatakse viimasel ajal väga palju metallkorstnaid. Metallist lõõri sisekest peab olema vähemalt 4 mm paksusest terasest või malmist. Suitsulõõri metallist sisekestale kinnitatakse hoolikalt kogu selle pikkuses tule- ja kuumuskindlast kivivillast soojusisolatsioon, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga minimaalselt 900°C. Kivivilla isolatsioon tehakse kahekihilisena vuukide ülekattega.

Allikas: ÄP, Oma Maja 06.03.2006

Energiasäästuvõimaluste kaardistamine Rakvere korterelamuis

Rakvere linn osaleb üle-euroopalises Euroopa Intelligentse Energeetika (Energy Intellegent Europe) programmi energiasäästuprojektis ESAM (Energy Strategic Asset Management in Social Housing Operators in Europe), mille tulemuseks on ülevaade erinevat tüüpi elamute seisukorrast, soojapidavusest ning neile sobivatest energiasäästumeetmetest.

Poole kulude osas eurorahadest finantseeritud projekti raames valiti Rakveres välja levinumad korterelamutüübid, neid esindavatele majadele tehti energiaauditid ning töötati välja sobivaimad energiasäästumeetmed.

Nagu kõikjal mujalgi Eestis, nii toimus elamuehitus nõukogudeaegses Rakveres vastavalt viisaastaku plaanidele ja mõnede ettevõtete või ametkondade (sõjavägi) kavadele. Vastavalt sellele tekkisid ka erinevad elamupiirkonnad ja elamute tüübid.
Elamuehitus hoogustus seoses majaehituskombinaatides valmistatud paneelkonstruktsioonidest elamute kiirema valmimisega. Samas jättis soovida nii paneelide kui ka ehituse kvaliteet. Odava energia tingimustes ei olnud ehituse kvaliteedist tingitud probleemid aga eriti päevakorral.
Tänapäeval, kui 96% elamufondist on erastatud ja energiahinnad on kõrgemad kui kunagi varem, ilmnevad ehitusvead ja kvaliteedist tingitud probleemid eriti teravalt.
Oluline on ka asjaolu, et elamute ehituse perioodil olid väliskonstruktsioonidele esitatud soojusfüüsikalised nõuded olulisel määral erinevad kaasaegsetest. Näiteks välisseina soojusjuhtivusteguri - nn U arvu ülempiir oli kuni viis korda suurem. Seega oli normiks, et seina pinnast võib kanduda soojust viis korda rohkem läbi kui praegused soovituslikud normid ette näevad. Siit tuleneb kindlasti vajadus elamute välispiirdeid soojustada. Muudmoodi pole ka võimalik vältida külmasildade teket ehituskonstruktsioonis.
Enne elamu välispiirete soojustamise alustamist tuleks tellida projekt, milles on näidatud piirde konstruktsioon, et vältida konstruktsiooni riknemist näiteks niiskuse või valede materjalide paigalduse tõttu. Projektis peaks olema ka linnaarhitekti poolt pakutud värvilahendus uutele tekkivatele renoveeritud välispiiretele, et muuta Rakvere enamuses hallid paneelkorterelamud värviküllaseks ja rõõmsaks.
Küttesüsteemid tasub pärast hoone välispiirete soojustamist varustada regulaatoritega ja taas reguleerida, et saavutatav energiasääst küttesüsteemi kaasabil “kinni püüda”, mitte ülekütmise tagajärjel ruumidest välja tuulutada.
Mitmed juba tehtud energiasäästumeetmed on näidanud, et ilma küttesüsteemi korrastamata ja küttekeha tasandil reguleeritavaks muutmata ei saavutata välispiirete soojustamisel võimalikku energiasäästu.
Akende vahetusest tingitud energiasäästu pole siinkohal käsitletud, sest seda tehakse reeglina korterite kaupa erinevatel aegadel. Akende vahetamisel tuleb silmas pidada, et aken on olnud korteri ventilatsioonisüsteemi tähtsaim osa ja selle vahetusega muudetakse oluliselt õhuvahetust. Kui akendesse ei nähta ette õhutusavasid, siis ei teki eluruumides vajalikku tervislikku õhuvahetust. Sellest võib küll tuleneda energiasääst, kuid ilmselt tervise arvelt - ja tihti on tagajärjeks ka niiskunud ja energiat raiskav ehituskonstruktsioon. Akende juures on tähtis teada sedagi, et puidust korrasolevat aknakonstruktsiooni on võimalik korrastada energiasäästlikuks väga lihtsate vahenditega ja olulise maksumuseta, kasutades tihendeid, aknakitti (silikoonkitti) ja montaaživahtu. See on energiasäästumeetmetest majanduslikult kõige kiiremini tasuv.
Majanduslikule tasuvusele aga tuleb mõelda enne mistahes meetme rakendamist. Tihti on plaanitud välispiirete energiasäästu meetme tasuvusaeg pikem kui 15 aastat. Seega tuleb hoolikalt kaaluda, kas meetmega saavutatav energiasääst kaalub üles hetke majanduslikud võimalused seda ellu viia.
Rakvere Linnavalitsusele esitatud kokkuvõte energiaauditi tulemustest on siin antud lühendatult. Täismahus kokkuvõttega on võ imalik tutvuda lisatud veebilehel.
Arvutustabelis toodud numbrite abil on võimalik hinnata oma korterelamu välispiirete pindade soojustamisega ja arvutuse hetkel kehtivatele ehituse ja kaugküttesoojuse hindadele vastavat tasuvusaega. Neid saab kasutada energiasäästu meetmete planeerimise või teostamise reastamiseks kiireima tasuvusaja või suurima energiasäästu väärtuse järgi.

Rakvere korterelamute ehitusest

Rakvere elamute valmimise ajavahemik ja hulk

Valmimise aeg

Eritarve

Valminud korruselamuid

kWh/m2

tk

1960 - 1970

271

63

1971 - 1980

279,5

57

1981 - 1990

294,5

72

1991 - 1994

267

3

 

Korterelamute tüübid Rakveres
Järgnevalt toodud korterelamute valiku põhjenduseks on asjaolu, et esiteks valiti välja levinumad kortermajade tüübid neil aladel, kus elanikkonna tihedus on üle 100 inimese hektari kohta (alad on leitavad Rakvere rahvastikutiheduse kaardil, mis on ka Rakvere veebilehel) ning koostati nimekirjad majadest, mis iga tüübi alla käivad. Nendest nimekirjadest tehti omakorda juhuslik valik eeldusel, et elamu pole juba teostanud olulisi välispiirete soojustamisi.

Tüüp 1. MEK majad silikatsiitplokkidest, seina U arv 1 – 1,3.
Välisseinad on valmistatud väikeplokkidest ja vahelaed betoonpaneelidest,
Mittekandvad seinad on väikeplokkidest või tellistest
Kaldkatused on pööninguga, mille põrand kaetud isolatsioonikihiga (tuhk, liiv)
Hooned on ilma liftideta ja kuni 5 korruselised.
Piirkonnad: Lennuki tn, Küti tn, Jaama tn, Seminari tn.
Uuringus käsitletud näidismaja – Lennuki 2

Tüüp 2. EKE majad, Aravete või Narva plokist, seina U arv 0,9
Välisseinad valmistatud väikepaneelidest või plokkidest, vahelaed paneelidest
Mittekandvad siseseinad väikeplokkidest või tellistest
Katused kas lamedad või pööninguga, millel mõnesentimeetrine isolatsioonikiht (tuhk, TEP-plaat, klaasvill, lamekatuse puhul kaetud hüdroisolatsioniga).
Elamud ilma liftita ja kuni kolmekorruselised.
Tüübile vastavaid maju leidub Kaevu, Seminari, Kreutzwaldi ja Tartu tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Kaevu 8

Tüüp 3. Silikaattellistest majad, seina U arv 1 - 1,2
Välisseinad on silikaattellistest ja põrandad betoonkonstruktsioonist.
Mittekandvad seined on tellistest või betoonelementidest
Majadel on pööningud mingisuguse isolatsiooniga (5 cm liiva või tuhka, mõnedel ka klaasvill).
Elamud ilma liftideta ja kuni 5 korruselised, renoveerimata
Tüübile vastavaid maju leidub Tuleviku, Koidula, Küti ja Jaama tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Tuleviku 5

Tüüp 4. Tüüpmaja Narva plokkidest, seina U arv 0,8 – 0,9 ja Tallinna Majaehituskombinaadi maja soojustatud paneelidest spetsiaalse vuugitäitega, seina U arv 0,9 – 1
Välisseinad ja katused on valmistatud paneelkonstruktsioonidest.
Mittekandvad siseseinad - väikeplokkidest.
Lamekatused kaetud 5 cm soojusisolatsiooniga ja hüdroisolatsiooniga.
Elamud ilma liftideta ja enamasti 5 korruselised, suures enamuses renoveerimata
Tüübile vastavaid maju leidub Lembitu, Kungla, Laada, Võidu tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Kungla 7

Märkusi näidismajade kohta
Kõigi nelja uuritud maja küttesüsteem on ühetorusüsteem, radiaatorite reguleerimise võimalus puudub ning antud süsteemi juures oleks see väga keeruline. Küttesüsteemi uuendamise korral soovitatakse paigaldada kahetorusüsteem koos radiaatori tasandil soojusväljastuse reguleerimisega (termoregulaatorventiiliga).
Vundamendi soojustamisega võib kaasneda vajadus vundamendi hüdroisolatsiooniks ja panduste kallete taastamiseks, mida ei saa täielikult lugeda energiasäästu tegevuseks.
Lennuki 2 ja Tuleviku 5 pööningul asub ka ülaltjaotusega keskküttesüsteemi torustik. Soojustamise käigus tuleb arvestada vajadusega hooldada torustikku ja reguleerida tasakaalustusventiile ning näha neile juurdepääsuks ette laudteed. Lisaks vajavad Lennuki 2 ventilatsiooniavad kordategemist ning ühtlasi otsust, kas seinte soojustamisel muudetakse ventilatsioonisüsteemi või tuleb olemasolevad avad läbi soojustuse välja tuua.
Kaevu tn 8 hoone seintes on hulgaliselt pragusid. Tõenäoliselt on põhjuseks hoone ebaühtlane vajumine. Enne välisseinte soojustamist on vajalik pragude tekkepõhjus kõrvaldada ja seinad remontida.
Kungla 7 seintes on samuti pragusid ja vuugipaljandeid. Vundamendiosas on suured aknapinnad ja need aknad soovitatakse välja vahetada üheaegselt. Sarnastel majadel soovitatakse amortiseerunud katusekatte vahetuse korral kindlasti ka katus soojustada (Kungla 7 katus on soojustatud).

Erinevate meetmete maksumuste ja energiasäästu hinnangud soojustatava pinna ruutmeetri kohta.

Parendusmeetmed
(a)

Elamu tüüp
(b)

Meetme
maksumus kroonides
 (c)

Energiasääst
 aastas
 kWh
(d)

Aastase
energias
äästu
väärtus kroonides

(e)

Lihtne
tasuvusaeg, 
aastates
(f)

Meetme
eluiga,
aastates
(g)

Pööningu soojustamine

MEK

350

62

39

8,9

20

EKE

350

72

45

7,8

20

Silikaattellis

350

72

45

7,7

20

Katuse soojustamine

EKE

650

69

43

15,1

40

Narva plokk

650

80

50

13

40

Elamu otsaseinte

MEK

825

97

61

13,5

40

soojustamine

EKE

750

67

42

17,8

40

Narva plokk

750

68

42

17,8

40

Silikaattellis

800

97

60

13,3

40

Elamu külgseinte

MEK

900

83

51

14,7

40

soojustamine

EKE

825

67

42

19,6

40

Narva plokk

900

70,5

43

20,6

40

Silikaattellis

850

97

60

14,2

Koostanud Aare Vabamägi                      

Pikemalt: Rakvere Sõnumid Nr 4 3. mai 2007 ,
http://www.rakvere.ee/files/2007_05_nr4_05_varv.pdf

Blessed Ryan Kas otsite tulusat investeeringut, kus saate alustada väikese summaga ja teenida lühikese aja jooksul mõistlikku kasumit? Ma ei uskunud kunagi ühtegi veebiinvesteeringusse, sest olin hirmul ega tahtnud kunagi, et mind pettaks, kuni nägin ülevaadet hr Pablo Martinezist. Ta on Forexi/Crypto kauplemiskonto haldur, kes aitab teil oma kauplemisstrateegiate ja võidusignaalidega oma kauplemiskontot hallata. Alustasin 500 dollari suuruse investeeringuga ja teenisin 7 päevaga 6650 dollarit kasumit. Nüüd teenin ma iganädalaselt üsna palju ja võlgnen kõik härra Pablo Martinezile. Tänan teid, härra Pablo Martinezit, et muutsite mu finantselu ümber, ja ma soovitan teie häid tegusid ka edaspidi. Kui soovite investeerida aktsiatesse, binaarsetesse optsioonidesse ja Forexi/krüptokauplemisse, võtke palun ühendust hr Pablo Martineziga ja teil on selle üle hea meel. Varjatud tasusid pole. Võtke ühendust hr Pablo Martineziga E-post: pm7234029@gmail.com WhatsApp: +44 7520 636249 Facebook: https://www.facebook.com/PM-Fast-Trade-104912912155335/ 25. mai 2022
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: