Soojustamine

Tüüpilised elamu soojuskaod

Hoone soojuskaod

Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite – välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod.

Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid – algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust.

Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega.

Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid:

• korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta;
• välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta;
• katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta;
• väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine;
• maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%

Elamu termopilt

Korruselamu soojuse kokkuhoiuks peaks kogu majarahvas tegema koostööd, sest kokkuhoid avaldub soojusmõõtja kaudu, mis on reeglina kogu majal ühine. Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded (lagi, põrand, seinad),küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna, vajadusel ehituskonsultantidega nõu pidades.

• maksumus (suhteliselt odav või kallis – oleneb omaniku rahalistest võimalustest);
• teostatavus (vajab või ei vaja spetsialiseeritud firmat);
• mugavus (parandab oluliselt või ei paranda);
• tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)).

Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust.

Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatse soojussõlmega.

Hoone renoveerimise prioriteete aitab paika panna hoone energiaaudit , mida sooritavad litsentseeritud audiitorid.

Olulised koefitsiendid soojustuse planeerimisel:

Soojusjuhtivustegur
Koefitsient λ (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib.

Soojusülekandekoefitsient
Soojusülekandekoefitsiendiga U (ühik W/m²K ) iseloomustatakse piirdetarindi soojajuhtivust. U-väärtus näitab, kui suur soojushulk (W ) läbib 1 m² suuruse piirdetarindi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusülekandekoefitsient, seda paremini sein soojust isoleerib.

Loe veel:   Majandusministeeriumi tellimusel 2000.a. koostatud raamatut "Eluaseme energiasäästlik hooldamine"

Uue hoone toimimine:
· Ventilatsioon – lihtsalt väljatõmme (vahel ka sissepuhe) niiskematest ja mustema õhuga ruumidest. Värske õhk siseneb ventilatsiooniklappide kaudu, mida saab reguleerida.
· Piirded on soojapidavamad, õhu- ja aurutihedamad, ventilatsiooni sealt praktiliselt ei toimu. Küttekulud soojakadudele ja õhu soojendamisele väiksemad.
· Majanduslikult efektiivne on see, kui saame protsesse kontrollida ja vajadusel reguleerida.

Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Kui nendest ka üks ei toimi vajalikul tasemel, siis head sisekliimat pole loota.

Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.

Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.

Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.

Soojustusmaterjalid

Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.

Ventilatsioon

Vanad puitmajad on säilinud suhteliselt hästi, kuna sisekliima on olnud suhteliselt hea – niiskus talvel Rh 30-40 % ja suvel Rh 40 – 60 %. Selle põhjuseks on hea ventilatsioon, kusjuures ruumi on välisõhk pääsenud just akende pragudest ja ebatihedustest. Paigaldades hermeetilised aknad, takistatakse värske õhu juurdevool hoonesse, selle tõttu väheneb ruumi õhuvahetus mitmekordselt. Selle tulemuseks on niiskuse tõus Rh 50 – 60 %ni hoones talveperioodil, mis muudab kardinaalselt piirde töötamistingimusi. Ruumide külmades tsoonides: külmasildade kohal, lae ja seinanurkades, on õhu relatiivne niiskus juba 80-100%, tekib suur kondenseerumisoht. Niiskunud kohtades hakkab tekkima hallitus ja mädanik.

Inimese ainevahetus annab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine 200 g ööpäevas inimese kohta, pesu kuivatamine 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g ööpäevas. Neljaliikmeline perekond aurustab ööpäevas 7-9 liitrit vett. Tekkinud niiskus tuleb hoonest välja viia ventileerimise teel, et see ei hakkaks tungima ehitise konstruktsioonidesse. Vajalikud ventilatsioonikogused eluruumides 0,5 l/s, magamistubades 0,7 l/s, aga mitte vähem, kui 6 l/s ruumi kasutava inimese kohta. Vannitoas on vajalik läbitõmbeõhu hulk 15 l/s.

Märgid liigniiskusest ja puudulikust ventilatsioonist:  
· jäätunud aknad;
· tapeet hakkab seinalt lahti tulema, niiskus kondenseerub seina pinnal;
· ruumi nurkadesse tekib hallitus;
· ka hoone piirded niiskuvad liigniiskuse tõttu.

Siiski ei tohi konstruktsioonide eest muretsedes unustada ka inimest -  inimene vajab elamiseks  värsket õhku ja see ongi enamasti õhuvahetuse kavandamise aluseks.

Kui piirded pole küllalt õhutihedad, siis ei kompenseeri suurepäraselt toimiv ventilatsioonisüsteem kontrollimatut õhuvahetust, mida põhjustavad hõredad välispiirded. Maja ei tohi olla läbipuhutav. Ka palkmaja on küllaltki õhutihe, kui varad ja ühendused on korralikult tihendatud.

Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid:
Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama.
Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu.

Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil.

Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.

Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul.

Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused:
· Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
· Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
· Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
· Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse.
· Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
· Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest.
· Vähene heliisolatsioon.
· Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid.
· Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine.
     

Täiendavat infot: Säästva renoveerimise infoksekus

• piirata hoonet läbiva ventilatsiooniõhu hulka (tõkestada ventilatsioon ajaks, kui kedagi majas või toas ei ole);
• kasutada väljuva õhu soojust siseneva õhu eelsoojendamiseks (see eeldab keeruka ja kalli soojusvahetus-süsteemi ehitamist);
• teha välisseinad paksema soojustusega (kui soojustuse paksus on 25 cm, säästame poole seinte kaudu väljuvast soojahulgast ehk 10% maja küttekuludest); lisasoojustuse paksuse valimisel tuleb aga hoolega jälgida hoone konstruktsiooni ja sellest lähtuvaid tehnilisi võimalusi, tööd tuleb kavandada ja läbi viia asjatundja koostatud projekti järgi;
• teha aknad soojapidavamad. Soojust peegeldavate ja tõkestavate, väärisgaastäite ja selektiivklaasidega akna puhul on soojakulu kolmandiku võrra väiksem. Oma Maja näidismajas saab nii säästa ca 8% küttekuludest.

Kokku saaks näidismajas energiat säästva, tavalisest veidi kallima ehitusviisiga säästa ligikaudu kolmandiku soojakuludest, st umbes 5 000 krooni aastas. Ehituskulud suureneksid aga rohkem kui 50 000 krooni võrra. Kas seda tasub teha, näitab täpsem majandusanalüüs.

Allikas: ÄP Oma Maja, 01.06.2000

Rakvere linn osaleb üle-euroopalises Euroopa Intelligentse Energeetika (Energy Intellegent Europe) programmi energiasäästuprojektis ESAM (Energy Strategic Asset Management in Social Housing Operators in Europe), mille tulemuseks on ülevaade erinevat tüüpi elamute seisukorrast, soojapidavusest ning neile sobivatest energiasäästumeetmetest.

Poole kulude osas eurorahadest finantseeritud projekti raames valiti Rakveres välja levinumad korterelamutüübid, neid esindavatele majadele tehti energiaauditid ning töötati välja sobivaimad energiasäästumeetmed.

Nagu kõikjal mujalgi Eestis, nii toimus elamuehitus nõukogudeaegses Rakveres vastavalt viisaastaku plaanidele ja mõnede ettevõtete või ametkondade (sõjavägi) kavadele. Vastavalt sellele tekkisid ka erinevad elamupiirkonnad ja elamute tüübid.
Elamuehitus hoogustus seoses majaehituskombinaatides valmistatud paneelkonstruktsioonidest elamute kiirema valmimisega. Samas jättis soovida nii paneelide kui ka ehituse kvaliteet. Odava energia tingimustes ei olnud ehituse kvaliteedist tingitud probleemid aga eriti päevakorral.
Tänapäeval, kui 96% elamufondist on erastatud ja energiahinnad on kõrgemad kui kunagi varem, ilmnevad ehitusvead ja kvaliteedist tingitud probleemid eriti teravalt.
Oluline on ka asjaolu, et elamute ehituse perioodil olid väliskonstruktsioonidele esitatud soojusfüüsikalised nõuded olulisel määral erinevad kaasaegsetest. Näiteks välisseina soojusjuhtivusteguri - nn U arvu ülempiir oli kuni viis korda suurem. Seega oli normiks, et seina pinnast võib kanduda soojust viis korda rohkem läbi kui praegused soovituslikud normid ette näevad. Siit tuleneb kindlasti vajadus elamute välispiirdeid soojustada. Muudmoodi pole ka võimalik vältida külmasildade teket ehituskonstruktsioonis.
Enne elamu välispiirete soojustamise alustamist tuleks tellida projekt, milles on näidatud piirde konstruktsioon, et vältida konstruktsiooni riknemist näiteks niiskuse või valede materjalide paigalduse tõttu. Projektis peaks olema ka linnaarhitekti poolt pakutud värvilahendus uutele tekkivatele renoveeritud välispiiretele, et muuta Rakvere enamuses hallid paneelkorterelamud värviküllaseks ja rõõmsaks.
Küttesüsteemid tasub pärast hoone välispiirete soojustamist varustada regulaatoritega ja taas reguleerida, et saavutatav energiasääst küttesüsteemi kaasabil “kinni püüda”, mitte ülekütmise tagajärjel ruumidest välja tuulutada.
Mitmed juba tehtud energiasäästumeetmed on näidanud, et ilma küttesüsteemi korrastamata ja küttekeha tasandil reguleeritavaks muutmata ei saavutata välispiirete soojustamisel võimalikku energiasäästu.
Akende vahetusest tingitud energiasäästu pole siinkohal käsitletud, sest seda tehakse reeglina korterite kaupa erinevatel aegadel. Akende vahetamisel tuleb silmas pidada, et aken on olnud korteri ventilatsioonisüsteemi tähtsaim osa ja selle vahetusega muudetakse oluliselt õhuvahetust. Kui akendesse ei nähta ette õhutusavasid, siis ei teki eluruumides vajalikku tervislikku õhuvahetust. Sellest võib küll tuleneda energiasääst, kuid ilmselt tervise arvelt - ja tihti on tagajärjeks ka niiskunud ja energiat raiskav ehituskonstruktsioon. Akende juures on tähtis teada sedagi, et puidust korrasolevat aknakonstruktsiooni on võimalik korrastada energiasäästlikuks väga lihtsate vahenditega ja olulise maksumuseta, kasutades tihendeid, aknakitti (silikoonkitti) ja montaaživahtu. See on energiasäästumeetmetest majanduslikult kõige kiiremini tasuv.
Majanduslikule tasuvusele aga tuleb mõelda enne mistahes meetme rakendamist. Tihti on plaanitud välispiirete energiasäästu meetme tasuvusaeg pikem kui 15 aastat. Seega tuleb hoolikalt kaaluda, kas meetmega saavutatav energiasääst kaalub üles hetke majanduslikud võimalused seda ellu viia.
Rakvere Linnavalitsusele esitatud kokkuvõte energiaauditi tulemustest on siin antud lühendatult. Täismahus kokkuvõttega on võ imalik tutvuda lisatud veebilehel.
Arvutustabelis toodud numbrite abil on võimalik hinnata oma korterelamu välispiirete pindade soojustamisega ja arvutuse hetkel kehtivatele ehituse ja kaugküttesoojuse hindadele vastavat tasuvusaega. Neid saab kasutada energiasäästu meetmete planeerimise või teostamise reastamiseks kiireima tasuvusaja või suurima energiasäästu väärtuse järgi.

Rakvere korterelamute ehitusest

Rakvere elamute valmimise ajavahemik ja hulk

Valmimise aeg	Eritarve	Valminud korruselamuid
	kWh/m2	tk
1960 - 1970	271	63
1971 - 1980	279,5	57
1981 - 1990	294,5	72
1991 - 1994	267	3

Korterelamute tüübid Rakveres
Järgnevalt toodud korterelamute valiku põhjenduseks on asjaolu, et esiteks valiti välja levinumad kortermajade tüübid neil aladel, kus elanikkonna tihedus on üle 100 inimese hektari kohta (alad on leitavad Rakvere rahvastikutiheduse kaardil, mis on ka Rakvere veebilehel) ning koostati nimekirjad majadest, mis iga tüübi alla käivad. Nendest nimekirjadest tehti omakorda juhuslik valik eeldusel, et elamu pole juba teostanud olulisi välispiirete soojustamisi.

Tüüp 1. MEK majad silikatsiitplokkidest, seina U arv 1 – 1,3.
Välisseinad on valmistatud väikeplokkidest ja vahelaed betoonpaneelidest,
Mittekandvad seinad on väikeplokkidest või tellistest
Kaldkatused on pööninguga, mille põrand kaetud isolatsioonikihiga (tuhk, liiv)
Hooned on ilma liftideta ja kuni 5 korruselised.
Piirkonnad: Lennuki tn, Küti tn, Jaama tn, Seminari tn.
Uuringus käsitletud näidismaja – Lennuki 2

Tüüp 2. EKE majad, Aravete või Narva plokist, seina U arv 0,9
Välisseinad valmistatud väikepaneelidest või plokkidest, vahelaed paneelidest
Mittekandvad siseseinad väikeplokkidest või tellistest
Katused kas lamedad või pööninguga, millel mõnesentimeetrine isolatsioonikiht (tuhk, TEP-plaat, klaasvill, lamekatuse puhul kaetud hüdroisolatsioniga).
Elamud ilma liftita ja kuni kolmekorruselised.
Tüübile vastavaid maju leidub Kaevu, Seminari, Kreutzwaldi ja Tartu tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Kaevu 8

Tüüp 3. Silikaattellistest majad, seina U arv 1 - 1,2
Välisseinad on silikaattellistest ja põrandad betoonkonstruktsioonist.
Mittekandvad seined on tellistest või betoonelementidest
Majadel on pööningud mingisuguse isolatsiooniga (5 cm liiva või tuhka, mõnedel ka klaasvill).
Elamud ilma liftideta ja kuni 5 korruselised, renoveerimata
Tüübile vastavaid maju leidub Tuleviku, Koidula, Küti ja Jaama tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Tuleviku 5

Tüüp 4. Tüüpmaja Narva plokkidest, seina U arv 0,8 – 0,9 ja Tallinna Majaehituskombinaadi maja soojustatud paneelidest spetsiaalse vuugitäitega, seina U arv 0,9 – 1
Välisseinad ja katused on valmistatud paneelkonstruktsioonidest.
Mittekandvad siseseinad - väikeplokkidest.
Lamekatused kaetud 5 cm soojusisolatsiooniga ja hüdroisolatsiooniga.
Elamud ilma liftideta ja enamasti 5 korruselised, suures enamuses renoveerimata
Tüübile vastavaid maju leidub Lembitu, Kungla, Laada, Võidu tänaval
Uuringus käsitletud näidismaja – Kungla 7

Märkusi näidismajade kohta
Kõigi nelja uuritud maja küttesüsteem on ühetorusüsteem, radiaatorite reguleerimise võimalus puudub ning antud süsteemi juures oleks see väga keeruline. Küttesüsteemi uuendamise korral soovitatakse paigaldada kahetorusüsteem koos radiaatori tasandil soojusväljastuse reguleerimisega (termoregulaatorventiiliga).
Vundamendi soojustamisega võib kaasneda vajadus vundamendi hüdroisolatsiooniks ja panduste kallete taastamiseks, mida ei saa täielikult lugeda energiasäästu tegevuseks.
Lennuki 2 ja Tuleviku 5 pööningul asub ka ülaltjaotusega keskküttesüsteemi torustik. Soojustamise käigus tuleb arvestada vajadusega hooldada torustikku ja reguleerida tasakaalustusventiile ning näha neile juurdepääsuks ette laudteed. Lisaks vajavad Lennuki 2 ventilatsiooniavad kordategemist ning ühtlasi otsust, kas seinte soojustamisel muudetakse ventilatsioonisüsteemi või tuleb olemasolevad avad läbi soojustuse välja tuua.
Kaevu tn 8 hoone seintes on hulgaliselt pragusid. Tõenäoliselt on põhjuseks hoone ebaühtlane vajumine. Enne välisseinte soojustamist on vajalik pragude tekkepõhjus kõrvaldada ja seinad remontida.
Kungla 7 seintes on samuti pragusid ja vuugipaljandeid. Vundamendiosas on suured aknapinnad ja need aknad soovitatakse välja vahetada üheaegselt. Sarnastel majadel soovitatakse amortiseerunud katusekatte vahetuse korral kindlasti ka katus soojustada (Kungla 7 katus on soojustatud).

Erinevate meetmete maksumuste ja energiasäästu hinnangud soojustatava pinna ruutmeetri kohta.

Koostanud Aare Vabamägi                      

Pikemalt: Rakvere Sõnumid Nr 4 3. mai 2007 ,
http://www.rakvere.ee/files/2007_05_nr4_05_varv.pdf