Vanades paneelmajades on paneelid sageli nihkes, nii et õhuavad on kinni. Teiseks tehakse pakettaknad ilma tuulutusavadeta. Ja harvad pole juhtumid, kus inimesed ise tuulutusavad kinni topivad.
Volli sõnul eritab neljaliikmeline pere ööpäevas 7-9 liitrit niiskust, mis peab kuidagi ruumist välja saama. Vastasel korral kondenseerub see seintel, tekitades niiskuskahjustusi ja põhjustades hallitust, mis omakorda võib tekitada allergiat ja teisi tervisehädasid.
Kuna ka inimesed ise eritavad oma elutegevusega niiskust, siis tekib sellistes korterites sageli hallitus, mis omakorda võib põhjustada allergiat ja muid tervisehäireid.
Ainuõiget lahendust pole teadlase sõnul seni veel leitud, akna lahtihoidmise kaudu tuulutamine on aga väga energiamahukas.
Ka paljud eramute ja kontorihoonete ehitajad hoiavad Volli sõnul ventilatsiooni pealt kokku. Kokkuvõttes võib see aga tarbijale kallimaks minna.
Ligi 90 protsenti oma ajast veedab inimene sisetingimustes, seetõttu on sisekliima väga tähtis ja energiasäästu ei tohiks saavutada sisekliima arvelt. Inimese tervise ja mõnusa enesetunde seisukohast on seega kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine eluruumi igati mõistlik otsus.
Tänapäevaseid ehitustehnoloogiaid ja võimalusi arvestades ei saa elumajas loota ainult loomulikule õhuvahetusele. Traditsiooniliselt on siseõhu ventileerimiseks kasutatud aknaid ja uksi, samuti täidavad vanemates majades kasutatud siseõhu väljatõmbefunktsiooni ahjud ja kaminad. See aga ei pruugi olla efektiivne ega piisav.
Lisaks loomulikule õhuvahetusele soovitavad asjatundjad kasutada sissepuhke ja väljatõmbe sundventilatsiooni, mis on varustatud soojustagastisega ja võimaldab energiat kokku hoida.
Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid. Õhurežiimi kontrolliks peaks ruumis olema korralik termomeeter ja niiskusemõõtja.
