Ehk oleks kõigile õpetlik ja kasulik see protsess ühiselt koos läbi teha? Otsustasimegi teha seda meie näidismaja Väike-Patarei 5 hoovipoolse fasssaadi näitel. Meile tulid vabatahtlikult ja tasuta appi fassaadide korrastamisega tegeleva firma Endowi Ehitus noored ja hakkajad meistrid, lisaks osales restauraator- maalermeister Jüri Kuusman, kelle ülesandeks ametlikus kõnepruugis sai omaniku järelevalve teostamine, praktikas aga ka loengute läbiviimine ja koolitatavate praktiline juhendamine.
Allpool toomegi nüüd kõigi jaoks õpetlikuna ära praktilise kokkuvõtte antud talgu-kursusest. Ülevaatlikkuse huvides jagame tööd konkreetsetesse järkudesse.
1) Esiteks olukorra analüüs ja diagnoosi tegemine. Maja ülevärvimine nagu iga remonditöö peaks põhinema konkreetse töö vajalikkuse analüüsil.
Kõigepealt tulekski endale selgeks teha, kas konkreetne hoone vajab ülevärvimist ja kui vastus on jaa, siis miks ta vajab seda, ehk, mis on põhjustanud probleemid olemasoleva vana värvikorraga? On tegu lihtsalt värvkatte kulumisega ajas ja ilmastikus või on ka muid probleeme, näiteks remondivead, vee ärajuhtimissüsteemi puudulikkus, kasutatud vale värvi vms.
Antud hoone hoovipoolne lõunasse avanev külg oli värvitud hoone renoveerimise käigus kümme aastat tagasi, ning sellel olid nüüdseks ilmnenud kahjustused – kattevärvi kohatine lahtikoorumine ja lahtikoorunud kohtade alla jääva laudise selge kahjustumine vihma ja päikese käes. Sein nägi visuaalselt inetu välja ja puitmaterjal omandas hallituse ja mädanikukahjustuse tooni. Seega värv ei täitnud temalt oodatavat funktsiooni, ei kaitsnud ega kaunistanud enam fassaadi.
Miks kestis värvikord ainult kümmekond aastat? Tegu oli lõunapoolse päikese meelevallas oleva küljega. Teiseks ainukese küljega, kus oli hoonel vana profileeritud laudis asendatud uuega. Teistel kolmel küljel, kus jäi vana, sada aastat vana laudis, probleeme värviga ei ole ilmnenud. Antud hoone puhul oli teada eelmine kasutatud värvitüüp ja värvimise aeg. Siit ka soovitus, kindlasti säilitage maja remontvärvimisel kasutatud värvi täpsem iseloomustus, näiteks purgi etikett, veel parem tootekirjeldus. Analüüsides olukorda jõudsime järeldusele, teades ka fakti, et hoone värvimine toimus suvel, mida iseloomustati kui eriti vihmast ja niisket, et uus, vahetatud laudis, mis oli kuivatis kiirkuivatatud, oli ilmselt imenud ahnelt endasse sellele akendelt sattunud vihmavee, mis ei olnud sealt päriselt saanud uuesti välja kuivada. Välislaudise niiskusesisaldus linaõlivärvide puhul ei tohiks kindlasti ületada 17%. Niiskusesisaldust on võimalik hõlpsasti mõõta niiskusemõõdikuga. Meie kasutasime oma remontvärvimise talgutel Majatohtrist laenatud niiskusemõõtjat. Tööde käigus meil ilmadega vedas niivõrd, et laudise absoluutne niiskusesisaldus ei ületanud kordagi 13 %. Suhteline õhuniiskus, mida mõõdetakse hüdromeetriga ei tohiks aga ületada 75 %. Ka siin meil vedas, et liigse niiskuse tõttu ei tulnud töid katkestada.
2)Teiseks tuleks välja selgitada sobiv värvitüüp, mida kasutada. Mõiste värv
aetakse meil liialt sageli segamini mõistega värvitoon. Värvitoonid on küll ka olulised ja enamikes piirkondades, kus tegeletakse miljööväärtuste kaitsega võib omavalitsuse poolt ka saada kvalifitseeritud abi vanale hoonele värvitoonide leidmisel (vt. miljooala.ee). Vähem on meil kättesaadavat informatsiooni, mis puudutab erinevaid värvitüüpe. Üldine soovitus vanade majade remontvärvimisel on kasutada varem kasutatule võimalikult lähedast värvitüüpi, eeldusel muidugi, et konkreetne värv ei ole põhjustanud probleeme. Enamasti soovitatakse vana ajaloo- või miljööväärtusega hoonete laudiste puhul kasutada kvaliteetset traditsioonilist linaõlivärvi. Vähem teatakse meil Soomes hästi tuntud petrool-linaõlivärvi. Traditsiooniline petrool-linaõlivärv omab kasutusajalugu üle 100 aasta, on tunnustatud vanade hoonete remontvärv tänu oma eriti heale katvusele. Enamasti piisab ühest värvikihist, millega saavutatakse suurepärane katvus. Väljanägemiselt jääb petrool-linaõlivärviga kaetud pind võrreldes linaõlivärviga matim. Just meie põhjanaabrite, soomlaste, mitmed tunnustatud eksperdid, sealhulgas Eestis ka SRIK-i kutsel koolitamas käinud Kalevi Järvinen, on tunnistanud tänapäeval just petrool-linaõlivärvi kõige sobivamaks remonttööde värviks vanade profiillauaga kaetud hoonete puhul. Esimene soovitus on petrool-linaõlivärv ka sellistel juhtudel kui aluspinnas kasutatud värvi koostis ja päritolu on ebaselged või ebakorrektsed, näiteks on ennesõjaaegsete hoonete puhul kasutatud lateksvärvi, kaseiinvärvi või alküüd-õlivärvi. Praktika on näidanud, et remontvärvimisel on ebakindel kasutada õlivärvide nime all müüdavaid alküüd-õlivärve ja standõlidega liigselt tugevdatud õlivärve, mis moodustavad veeauru jaoks läbitungimatu kelmekihi ja võivad seetõttu hakata tugevalt kooruma.
Meie näidismaja puhul oli viimati kasutatud küll vähese linaõlialküüdilisandiga värvi, mis põhiliselt oli siiski säilitanud linaõlivärvi omadused. Seda värvi oli suhteliselt lihtne parandada. Probleemsetest kohtadest sai lahti löönud värvikihid eemaldada lihtsalt mehhaanilise kaapimise teel. Peale olukorra analüüsimist otsustasime remontvärvimisel kasutada traditsioonilist Uula petrool-linaõlivärvi.
3) Ettevalmistustööd. Mitte vähemtähtis võrreldes eeltoodud värvitüübi valikuga on lõpptulemuse seisukohalt ettevalmistustööd. Ettevalmistustööde eesmärk on korrastada aluspind selliselt, et linaõli värvikiht saaks sinna kinnituda korrektselt. Minimaalne, mis tuleks ettevalmistustööna teha, oleks vana aluspinna pesemine. Selle protseduuri eesmärk ei ole ainult aluspinna puhastamine, vaid ka selle nakkuvuse parandamine läbi karestamise ja pooride avamise. Kodusel meetodil on pesuainena kasutatud sooda või ammoniaagi lisamist pesuvette mida võib leida ka vanadest retseptidest. Kindlama kvaliteedi saavutamiseks tasub aga võimaluse korral kasutada värvitootja poolt pakutud lahendust. Antud juhtumil kasutasimegi Uula Kiruna värvipesuaine kontsentraati, mida tuli lisada pesuvette etteantud kontsentratsioonis. Antud hoone ühe külje tarvis piisas ühest liitrist pesuainest.
Pesemine on iseenesest lihtne, fassaadile tuleb hõõruda harjaga pesuainega vett , lasta sel veidi seista ja siis pesta voolikust tuleva veevõrgu surveveega maha. Pesemise tulemusena selgub ka kui ulatuslikult on värvikiht tegelikult lahti ja seeläbi saavad eemaldatud ka kergemad lahtised osad. Peale pesemist oli suhteliselt kerge kaapida lahtikoorunud värviosa maha. Selleks kasutasime erinevaid kaabitsaid. Kõige efektiivsemaks osutusid spetsiaalsed pikavarrelised kolmnurkse teraga speedheateri värvikaabitsad. Ka Bahco kõvasulamkaabitsad osutusid vägagi tõhusateks. Kuna me ei seadnud eesmärgiks kogu värvikihi eemaldamist, vaid ainult lahtikoorunud osa, siis suuremat kaapimist tegelikult ei toimunudki. Elektrilistest tööriistadest rääkides osutusid antud nõrga ja pehme värvi puhul äärmiselt tõhusaks ka trelli otsa kinnitatavad plastharjastega lihvimisotsikud, mis eemaldasid lahtise värvi kaunis efektiivselt ja millega sai „üle käidud” just üleminekukohad.
Pesemise ja kaapimise järgi tuli lasta seinal kuivada. Kuna ilm oli kuiv ja soe, siis piisas selleks ühest ööpäevast. Peale kuivamist vaatasime värvitava laudise üle ja kittisime linaõlikitiga suuremad praod. Väiksemad praod täidab väga efektiivselt petroollinaõlivärv.
Suuremad, üle ~ 4 mm praod vajavad aga juba puiduparandusi. Ettevalmistuste hulka kuulub ka suurema puiduvaigu eemaldamine ja selle koha puhastamine männitärpentiiniga.
4) Neljanda operatsioonina järgnes aluspinna kruntimine. Kruntimist antud juhul vajas vaid see puiduosa, kus oli vana värv puidupinnani eemaldatud. Kruntimiseks kasutasime Uula tsinkvalget kruntvärvi. Kruntimisega saavutame, et aluspind oleks ühtlasema imavusega. Teiseks tsinkvalge toimib ka biokahjustuste vastase vahendina. Kolmandaks parandab kattevärvi nakkumist aluspinnaga. Tsinkvalge kruntvärvi kasutamine antud tingimustes oli optimaalne lahendus. Tsinkvalge kasutamise puhul tuleks meeles pidada, et sinna tuleb kattev värvikiht võimalikult ruttu lisada, muidu aluspind liialt kõvastub. Krunditud pind vajab sellisel juhul vahepealset kerget vahelihvimist.
Meie jätkasime katva värvikihiga värvimist juba järgmisel päeval, kui krunt oli puutekuiv, seega ei vajanud tsinkvalge täiendavat vahelihvimist.
5. Kui kõik ettevalmistustööd lõpetatud tuleb seejärel alles see „päris” värvimine, mis meil eesmärgiks ju oli. Kasutades petrool-linaõlivärvi teostasime me värvimise kahe päevaga. Esimesel päeval värvisime fassaadilaudise põhitooniks oleva ookerkollase ja järgmisel päeval luugid, akende piirdeliistud ja veelauad ning karniisid pruuniks. Teiseks päevaks oli laudise värv juba ilusasti kuivanud ja sai rahulikult detailide viimistlemisega tegeleda.
Kokkuvõte. Talgute korras on võimalik efektiivselt hoonefassaadi korrastada, kuid kogu korralduslik ja sisuline pool peavad olema hästi läbimõeldud. Kindlasti tuleks kaasata vähemalt konsultatsioonideks keegi pädev spetsialist. Töödekorralduslikult koos talgute korras värvides on oluline, et jälgitaks suurema tööde mahu puhul ülevalt allapoole liikumise ja ühtlase jaotuse printsiipe, et ei tekiks töö katkestust keset terviklikku fassaadiosa. Samuti on oluline enne töö lõpetamist üle vaadata, et värv ei oleks kuskile liialt tilkunud ning vajadusel see kohe üle pintseldades likvideerida. Linaõlivärvide puhul tuleb meeles pidada, et hea tulemuse saavutamiseks tuleb:
a.värvi hoolikalt segada;
b.kasutada naturaalkarvadest õigeid pintsleid;
c.hõõruda värvi hästi hoolikalt puidu sisse, mitte jätta paksult peale.
Kasutatud värvipühkimise lappe ja pabereid ei tohi kuskile kägarasse õhupuudusesse näiteks kilekotti jätta, sest on isesüttimise oht.
Töö lõpetades nentisime, et tulemus sai suurepärane, värv kattis ühe kattekorraga ja täitis ka väiksemad praod. Kõik osalejad tunnistasid üksmeelselt, et küll oli mõnus traditsioonilise petrool-linaõlivärviga värvida.
Tarmo A. Elvisto
Säästva Renoveerimise Infokeskus
