«Väga keerulises olukorras on puitasumid. Lagunemise peatamiseks ja õnnetuste vältimiseks tuleks kiiremas korras vähemasti hoonete elutähtsad osad, nagu katused, piirdekonstruktsioonid ja elektrisüsteemid, korda teha. Kiiret renoveerimist nõuavad ka paarikümne aasta eest ehitatud punastest tellistest majad, mis on jalakäijatele lausa ohtlikud, samuti amortiseerunud paneelelamud,» loetleb Janis Pugri .
Suuremahuliste tööde tegemiseks elanikelt kogutud rahast enamasti ei piisa, sest maja laguneb tunduvalt kiiremini, kui kasvab remondifond. Otstarbekam oleks võtta laenu ja vajalikud tööd korraga ära teha. Nii mõneski ühistus leiab niisugune plaan aga vastuseisu, sest võlakoorem hirmutab.
Laenu abil on soodsam renoveerida
«Laenuvõtmise vastu on sageli just vanemad inimesed, kellel elus see kogemus lihtsalt puudub,» teab Janis Pugri. Tema sõnul vajavad laenu kõige enam aga just tavalise sissetulekuga inimesed, et oma elukvaliteeti parandada ja vältida raha tuuldeloopimist: «Lagunev maja kahandab ju omakorda ka korterite väärtust – ümbrusest hooliv inimene tahab sealt ära, võimalikus ostjas selline maja usaldust ei tekita. Maksujõulised inimesed koonduvad elama ikka sinna, kus elu edasi läheb.»
Tegelikult leidub praeguseks juba üpris palju ühistuid, kus laenu abil on suudetud suuremahulisi töid ära teha. Samas pole korrastatud majades elanike igakuised kulutused vastupidiselt kartustele suurenenud, vaid hoopis vähenenud. Kui varem tuli omanikel tasuda iga kuu 3–10 krooni maja remondifondi, et 5–10 aasta jooksul koguneks suurem summa, siis nüüd kulub remondifondi makse pangalaenu katteks, kuid elektrienergia või kütte eest tuleb nüüd maksta hoopis vähem.
Konkreetse näitena toob Janis Pugri ühistu Kristiine linnaosas, kus energiasäästlikult remonditud maja elanikud maksid tänavu kütte eest keskmiselt 300 krooni vähem kui täpselt samasuguses, ent remontimata naabermajas. Nüüd on ka viimases renoveerimisega algust tehtud, sest info ju liigub – keegi ei taha sadu kroone kuus sisuliselt minema visata ja lisaks elada niiskunud seintega korteris.
Suured muutused käivad praegu Kopli ja Astangu piirkonnas, lisab müügijuht: «Kumbki kant pole seni olnud kuigi hea mainega, aga sealne ümbrus muutub lausa kuudega. Kui esimene maja korda tehti, tekkis elamute vahel tohutu kontrast ja loomulikult läksid ka naabermajade inimesed liikvele.»
Janis Pugri ütleb, et edenemist on märgata ka remonditööde planeerimisel, sest nende järjekorda enam lihtsa häälteenamuse põhjal ei kavandata: «Muidu kukuks välja nii, et ülemise korruse elanikud pooldavad katuse vahetust, alumise omad vaikse välisukse paigaldamist ja keskmisi huvitaks vaid trepikoja remont.» Teadlikkuse süvenemist näitab seegi, et kui veel kolm aastat tagasi peeti tehnoülevaatust ja omanikujärelevalvet tarbetuks kulutuseks, siis nüüd alustatakse töid ikka maja seisundi hindamisest. Kõige kindlam ongi Pugri hinnangul viia maja kohe sellisesse konditsiooni, et keegi ei nurise: «Kui ikka katus läbi tilgub, pole trepikoja remondist alustada kuigi arukas, ütleb talupojatarkus. Samas on just trepikoja remondil jälle «poliitiline kaal» – iseenesest väike kulutus, aga esmamulje majast on kohe hoopis parem.»
Linna toetus julgustab mõtlema energiasäästule
Tallinna linn soosib korteriühistute renoveerimisplaane intressitoetusega. Hansapank annab pealinna ühistutele sooduslaenu juba neljandat aastat. Laen, mida alates sellest nädalast saab Hansapangast taotleda, on rekordiliselt madala intressimääraga – alates 0,48%.
Varasematel aastatel on soodsad tingimused julgustanud paljusid ühistuid võtma kohe välja suurema summa ja tegutsema ka tulevikule mõeldes – põhjaliku tööga muudetakse maja ka võimalikult energiasäästlikuks.
«Möödunud aastal lõppes linna antav toetus juba esimese kuuga otsa,» soovitab müügijuht vaid kiirematele jätkuvat soodustust siiski mitte üle tähtsustada. «Tallinna ega ka riigi toetus pole kaugeltki piisav, et korda teha kõik amortiseerunud elamud. Selleks oleks igal aastal linnalt ja riigilt vaja kümme korda suuremat summat, sest hinnanguliselt vajab kogu Eesti vananeva elamufondi renoveerimine vähemalt 1–2 miljardit krooni aastas.»
Ja olgugi, et toetussumma on vaid kübe tegelike vajaduste kõrval, on see Janis Pugri hinnangul andnud majade korrastamisele tublisti hoogu: «Iga kordatehtud maja on laenuvõtjale kahtlemata palju parem reklaam kui ükskõik kui soodne laenuintress. Praegustel tavatingimustelgi laenata on igal juhul odavam kui lagunevas majas elada ja tulevikus vältimatuks osutuva remonditöö eest juba oluliselt suuremaid summasid maksta.»
Intressitoetusega laen ühistutele
Korteriühistud saavad intressitoetusega laenu (intress alates 0,48%) taotleda Hansapangas alates sellest nädalast.
Intressitoetusega seotud laenulepingute puhul sõltub intressimäär laenuperioodi pikkusest: 0,48% on kolmeaastase laenulepingu intressimäär, viieaastase lepingu puhul on intressimäär 1,78% ning kümneaastase puhul 2,77% aastas. Seni on ühistud võtnud laenu keskmiselt kaheksaks aastaks, kuid ka lühema tähtajaga.
Tallinn annab maksimaalse toetuse määra ehk 5% laenusummast nendele korteriühistutele, kus üle 90% korteriomanikest on tallinlased. Kui tallinlaste osatähtsus on alla 90%, siis on toetuse määr 3,5% laenusummast.
Soodusintressiga laene annab pank kuni 40 miljoni krooni ulatuses. Arvestades ühistu laenu keskmiseks suuruseks 800 000 krooni, jätkub toetussummast umbes 50 korteriühistule.
3. aprillil kella 11–14 on Hansapanga Rävala kontoris (Tallinnas, Rävala pst. 5) korteriühistute infopäev, kus jagatakse teavet nii ehitusest, selle finantseerimisest kui ka erinevatest soodustustest.
