Siiski: lähemal vaatlusel selgub, et maalritöö abivahendite klassifikatsioonis valitsevad üsna kindlad reeglid. Ka on vähegi kvaliteetsel pintslil (rullil, püstolil) peal silt, millal just seda kasutada.
Värvimisvahendite põhitõed
* Raudne reegel: naturaalsete karvadega pintsel lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele-lakkidele. Sama kehtib ka värvirullide puhul. Väiksema pinna viimistlemisel ei ole katastroof, kui seda reeglit täpselt ei järgi (nt rulli ja lateksiga värvides nurkades pisiparandusi tehes). Pikemalt töötades hakkab aga vesi naturaalkarvaga pintslit koolutama – karvad kipuvad salkudesse kokku kleepuma vms. Kui nüüd vesialuselise värviga mööblit värvida ja naturaalset pintslit kasutada, siis tõenäoliselt ideaalselt siledat pinda ei saa.
* Paljud tootjad (Color Expert kindlasti) on jaganud pintslid ja rullid nelja kategooriasse:
- veepõhisele lakile, läikivale veepõhisele värvile;
- puidukaitsevahendile, õlile, glasuurile jne;
- lahustipõhisele värvile-lakile;
- dispersioonvärvile (teiste nimedega vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv).
* Karv on sõna otseses mõttes lõhki aetud! Naturaalse karva ots ongi mitmeharuline, kunstharjas aga aetakse otsast lõhki tehases – kui ei usu, vaata luubiga! Samuti ei ole kõik pintslikarvad ühepikkused. Kõik parema tulemuse nimel – sirgeservalise pintsliga ei saa värvi korralikult hajutada.
* Sünteetiline pintsel on üldjuhul odavam.
* Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta.
* Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga.
* Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära.
Pintslid
* Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu samet ja hästi tihe. Kuna punamuldvärv on vedel, siis hea tulemuse saamiseks on oluline pintseldada hästi puidu (kareda laua) ligidalt, nii pääseb värv puu pooridesse. Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi sees (säästes pintslit ennast, sest seda ei pea liialt edasi-tagasi nühkima; kare pind kulutab pintslit jõudsalt, olgugi et kõnealust pintslit on nühkimiskindluse suurendamiseks ekstra töödeldud). Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha panna.
* Ilma varreta lakipintsel. Varre asemel on plastist käepide (selles olevasse auku saab vajadusel ka varre kinnitada!), pintsel on mõeldud eeskätt põranda lakkimiseks, aga aitab edukalt ka efektvärve hajutada.
* Ümmargune või telliskivikujuline naturaalharjastega massiivne pintsel,
* Lehvik. Lehvikujuline pintsel on mõeldud dekoratiivvärvide jaoks, sobib hästi trikitamiseks.
* Pintsel ratastel. Vahetatava pinnaga (nagu liivapaber lihvklotsil) kandiline asjandus, ametliku nimega trimmer. Kui lagi on sirge, saab sellega seina ülaossa ühtlase laiusega triibu tõmmata: rattad jooksevad mööda lage, servas on millimeetriskaala, värvitava triibu laiust saab timmida kuni 5 cm laiuseks. Väga käepärane abinõu maalriteibi asemel. Kui lae ja seina ühinemisjoon on jõnksuline, on targem siiski teipi kasutada, et ebatasasused visuaalselt paremini ära petta.
Rullid
* Valge, sinise diagonaaltriibuga. Sünteetika, kuigi katsudes tundub sametine. Sobib veepõhistele lakkidele, sellega lakitud pind (ka põrand) jääb hästi sile.
* Õige veluur. Katsudes sama sametine kui eelmine, aga naturaalne. Mõeldud lahustipõhistele lakkidele.
* Suure rulli poeg. Hästi väike, aga pikema karvaga kui veluurist isa, soovitatakse epoksiid- ja muude paksude viskoossete värvide puhul. Ei aja karva. Sobib hästi ka magnetvärvile (värvis on metalliosakesed, hiljem saab sellisele pinnale näiteks külmkapimagneti panna), ei tõmba rullides värvi üles.
* Musta triibuga valge rull. Sünteetiline karv on keskmise pikkusega, rull on mõeldud vesipõhisele lateksvärvile. Raiskab vähe värvi (ei võta seda ülearu sisse). Näiteks fassaadi värvides läheb vaja just hästi pika karvaga rulli, et rullis jätkuks värvi ka struktuurse pinna kõige sügavamatesse kohtadesse.
* Pakend unustati eemaldada? Rull, millel sinine kile (täpselt nagu haiglasuss!) ümber, kortsuline ka veel. Ettevaatust: ärge kakkuge kilet maha, see on rulli osa! Mõeldud efektvärvimiseks, pind jääb hiljem selline, nagu oleks kortsus teksariie seina naelutatud.
Vanast uus
* Seep. Tavaline 72% majapidamisseep (otsida tasub nt turult) jämeda (köögi)riiviga riivida ja tunde järgi paras seebilahus teha. Lahus sobib vana mööbli puhastamiseks – võib näiteks selguda, et lakkida-peitsida-värvida pole vajagi.
* Kaabitsad. Vana värvi eemaldamiseks, poes mitme laiusega (enamasti 25–65 mm), hinnad alates 45 kroonist. Osa kaabitsaid on vahetatavate teradega, neid saab varuosadena juurde osta (enamasti on pakis 10 tera). Eraldi on olemas ka kitsas aknakaabits. Müügil on ka pika varre otsa käiv kombinatsioon kaabitsast ja terasharjast
* Piikrull. Mõeldud näiteks vinüültapeedi (või muu paksema tapeedi) perforeerimiseks enne aurutamist, et vesi ja aur või tapeedieemaldusvahend läbi aukude tapeedi alla pääseks – ilmselt muidu te sellist tapeeti seinalt kätte ei saagi.
* Lihvklotsid. Käepärasemad on liigendiga varre otsas ja vahetatava liivapaberiga
* Terasvill. Seda on mitme jämedusega:
- eriti peen ehk nr 0000 on mõeldud mööbli vahatamiseks ja hiljem pinna poleerimiseks, õrna puitpinna, metalli ja klaasi puhastamiseks jne;
- keskmiselt kare ehk nr 0 on mõeldud vana vaha, mustuse ja veeplekkide eemaldamiseks mööblilt enne uut viimistlemist, sobib ka väga määrdunud metallpinna puhastamiseks;
- kare ehk nr 2 sobib laki ja värvi eemaldamiseks puitpinnalt ning ka pinna lihvimiseks.
Muud vidinad
* Otse ookeanist. Poes vaatad – oleks nagu riiuliga eksinud, pole ju vannitoakaup? Kuigi välja näeb nagu pesukäsn. Ongi naturaalne, ookeanis elav käsn, antud juhul ülisuur variant dekoratiivvärvimisel mustri tegemiseks. Siinkohal võib küll soovitada eksperimenteerimist koduste vahenditega: võtke või saunast päris pesukäsn või mõni muu huvitava pinnaga vidin ja katsetage julgesti!
* Tükk porimatist. Tegelikult ei ole, asi on ikka spetsiaalselt dekoratiivvärvimiseks valmistatud. Kodust porimatti ärge parem lõikuge: asjatundjad on proovinud, aga tulemus on niru – päris mati karvad on täpselt ühepikkused (mis ei ole hea) ning liiga peenikesed ja kõvad (mis ka ei ole hea).
* Kummist mustrirullid. Näiteks struktuurvärviga kaetud pinnale konkreetse mustri tegemiseks. Pehmesse struktuurvärvi võib paigutada ka dekoratiivseid elemente: värvilisi klaasikilde, teokarpe, kohviube jms. Kusjuures niiskusõrnad elemendid tuleks katta lakikihiga, et nad kauem seinas püsiks.
Masinad
Värvimiseks, pinna vanast värvist puhastamiseks, tapeedi eemaldamiseks jne on ka kõikvõimalikke masinaid. Mis on suhteliselt kallid. Kui harva remonti teha, on targem selline tööriist rentida. Renditeenust pakub näiteks Sadolini Värvikeskus, küsida võib igaks juhuks ka suurematest ehitusmaterjalide kauplustest.
* Värvib ümber nurga! Hammerite’i värviprits (Metalmaster) võimaldab metallist aiavarbu ja -poste, väravaid, vihmaveetorusid, aiamööblid vms üleni ühelt poolt ära värvida, sest metall tõmbab värvi ka “nurga taha”. Trikk on üsna lihtne: pritsi küljest ühendatakse üks juhe metalleseme külge ja tekkiv elektrostaatiline jõud tõmbab pritsitava värvi ümber kogu eseme (sobib ainult galvaniseerimata metalli puhul). Värvi- ja ajakulu on minimaalne, võrreldes pintslitööga, kus peab aiale lähenema ühelt ja teiselt poolt, ja tavalise pritsiga värvite kindlasti ära ka poole naabri murust.
* Värv maha infrapunakiirgusega. Tavalise kuumaõhupuhuri või mõne asjakohase kemikaaliga saab vana värvi eemaldada kihtide kaupa, alustades pealiskihist. Infrapunakiirgusel töötav Speedheater hakkab aga värvi lahti võtma puidu pinnast alates ehk siis kõige alt, sestap sobib näiteks vanade põrandate vms puhastamiseks. (Katsetasime väiksema ja aeglasema masinaga: 16 m2 põranda tegi puhtaks 2 tunniga – kiirus oleneb Speedheateri suurusest.) Masinat tuleb järk-järgult edasi tõsta ja lahtilöönud värv kraabitsaga maha lükata.
* Kaelkirjaklihvija. Liigendvarre ja ümara peaga lihvmasin, millega saab ühendada tavalise tolmuimeja ning kogu lihvimistolm on kindlalt kotti püütud.
* Värvipritsid. On olemas värvipritsid, mis sobivad ka peenpahtli pealekandmiseks, ning eraldi võimsad kruvipumbad, millega kantakse peale pahtlit, segu ja fassaaditooteid. Ning mõni kruvipump segab segu ise enne pealekandmist valmis. Kõrgsurvepritsid on mõeldud ehitusvärvide ja segude jaoks, madalsurvepritsid (nn värvipüstolid) aga näiteks mööbli ja muu perfektsema pinna jaoks.
*Tapeediauruti. Vaja on aurutit, voolu ja vett – endal jääb üle tapeet seinalt maha tõmmata (vinüültapeedi puhul on enne aurutit mõistlik tapeet piikrulliga üle käia). Tõhus igasuguste tapeediliimide korral, ka nõukogudeaegsed kliistrid vms annavad alla. Kui keegi on tapeedi aga näiteks kontaktliimiga seina pannud, siis tõenäoliselt on ka auruti üsna võimetu.
* Arvuti ja printer. Vajalikud šabloonide tegemiseks, kui kavatsete seinale (põrandale, lakke, mööblile jne) motiive-mustreid maalida. Värvifirmad pakuvad ka valmisšabloone, aga internetist leiab kindlasti veel sadu variante. Suurendage muster või motiiv arvutis teile sobivate mõõtudeni ja printige välja. Sama hästi saab šabloone teha ka vaba käega, sirkli ja joonlauaga, tapeedist jne.
Allikad: Sadolini Värvikeskus, K-Rautakesko
Mägrakarvadest pintsel
Kõige kallim pintsel, mis Värvikeskusest leida, on naturaalsetest mägrakarvadest – hästi ilus, pehme ja lai, maksab ligi 2000 krooni. Restauraatorite kinnitusel on tegu ülimalt vastupidava ja kvaliteetse käsitsi tehtud pintsliga, mis võimaldab pinda väga tihedalt ja ühtlaselt katta. Mägrakarvast pintsleid on läbi aegade kasutatud eri objektide tippviimistlusel – alates paatidest ja lõpetades klaasimaaliga. Tänu oma pehmusele saab selle pintsliga värvi pinnal hästi hajutada, mingeid pintslijooni ei jää.
Klaasi maalimisel kasutati esialgu jäikade harjastega pintsleid ning tulemus oli üsna jämedakoeline. Millalgi 14. sajandil tuli aga keegi kavalpea mõttele hakata klaasimaali pintsleid valmistama mägrakarvadest. Selline pintsel ongi üsna lai (tänapäeval isegi kuni 5’’) ning seda kasutatakse mõne muu pintsliga klaasile kantud värvil pintslijoonte hajutamiseks või märga värvi tupsutades nn täpitatud efekti saavutamiseks. Mägrakarvapintsel on jäänud klaasimaalijate töövahendiks tänaseni, kuigi kasutatakse ka tavalisemaid ehk seaharjastest pintsleid, enamik tänapäeva naturaalpintsleid ongi seaharjastest.
Allikad: http://www.buildingconservation.com/articles/glasspaint/glasspaint.htm, Sadolini Värvikeskus, Ennistuskoda Kanut
Kodukiri.ee
www.kodukiri.ee