Kuidas ühistu saab renoveerimiseks laenu?

Meilt võetud laenuga on suuremal või vähemal määral renoveeritud üle 3500 kortermaja kõikjal Eestis. Siiani ei ole ükski korteriühistu jäänud laenuga lootusetusse võlgnevusse Swedbanki ees. Kui ühistul on tekkinud laenu tasumisega ajutisi probleeme, oleme alati leidnud koostöös lahendused, mis võimaldavad laenu edaspidi tõrgeteta tasuda.   Juba tehtud investeeringud on parandanud kümnete tuhandete perede elukvaliteeti ning kasvatanud kinnisvara väärtust. Paljudes elamutes on pärast renoveerimist küttekulud langenud enam kui 40% võrra. Laenu kasutamine energiatõhususe suurendamiseks on aidanud sageli küttekulusid väheneda ulatuses, millest piisab laenumaksete teenindamiseks. Seega – võrreldes renoveerimata hoonega ei suurenda targalt tehtud investeeringud elanike maksekoormust, vaid aitavad hoopis hoida kulud stabiilsena.   Ühistud kasutavad finantseerimisallikana kolme peamist võimalust: Omafinantseering – siia alla kuuluvad varasematel perioodidel remondifondi kogutud vahendid. Samuti ka võimalik rahavoog vara rentimisest. Mida pikem on olnud varasem säästmine, seda vähem on vaja kasutada laenuraha. Ühistu liikmed, kes kuidagi ei soovi olla laenuga seotud, võivad oma osa renoveerimise eelarvest kohe ühistule ära maksta ja seetõttu oleksid nende igakuised kulud laenumakse võrra naabritest väiksemad. Erinevad toetused – siia alla kuulub KredExi rekonstrueerimistoetus, samuti ka näiteks Tallinna linna projekt „Fassaadid korda“. Ühistutel tasub kindlasti olla kursis kõigi erinevate toetusmeetmetega. Neid nutikalt kasutades on näiteks Tallinna ühistud katnud kuni 45% renoveerimiseelarvest. Laenuga kaetakse see osa investeeringust, mis omafinantseeringust ja toetustest puudu jääb.   Nende kolme võimaluse juures on oluline juhatuse oskus kombineerida erinevaid rahastusallikaid ning neid oma liikmetele välja pakkuda. Kõige olulisem on ühistuliikmete võimalikult üksmeelne otsus renoveerimisvajaduseks. Seejärel on võimalik kaaluda erinevaid rahastamisskeeme.   Ühistute investeerimisvõimekuse osas kehtib lihtne reegel – mida suurem ühistu, seda suurem on finantsvõimekus tervikrenoveerimiseks. Mida terviklikum on renoveerimine, seda pikema tagasimakseperioodi saab valida ja vastavalt sellele on ka laenumaksed väiksemad.   Laenu taotlemise protsess korteriühistule   Tutvuge KredExi toetuse tingimustega. Hetkel ei ole veel täpselt teada 2014. aastal pakutavate toetuste lõplikud tingimused, kuid tõenäoliselt jäävad need põhiosas samaks. Tutvuge uueneva infoga internetis KredExi kodulehel. Tellige elamule energiaaudit. Leidke ehituseksperdist projektijuht ja valige energiaauditist ühistule sobivam tööde pakett. Tellige renoveerimistööde tervikprojekt ja taotlege ehitusluba. Koostage renoveerimise lähteülesanne ja esialgne eelarve. Korraldage üldkoosolek ja võtke vastu vajalikud otsused vastavalt panga näidisele (tööde loetelu, eelarve, rahastusallikate kasutamine, laenusumma ja -periood, remonditasu tariif, tagatised). Korraldage renoveerimistööde hange ja valige välja sobivaim ehitaja. Esitage panka laenuja toetuse taotlemise dokumendid. Pärast positiivset laenuotsust sõlmige töövõtjatega vajalikud lepingud ja alustage töödega. Rahastamise järjekord: omavahendid, laen ja viimases osas KredExi toetus.   Kuna iga ühistu renoveerimisplaan on erinev, siis soovitame pärast energiaauditi tellimist võtta ühendust pangaga ning arutada läbi täpsem tegevuskava, tingimused ja dokumendid. Esmase nõustamise käigus saame öelda, millistel tingimusel on finantseerimine võimalik ja milliseks kujuneb laenumakse. Saades kindluse finantseerimise osas, on juhatusel lihtsam oma tööd korraldada ja kaasata vajalikke spetsialiste. Kuna laenu ja toetuse taotlemise dokumendid on samad, siis ei pea ühistu suhtlema mitme asutusega. Kõik dokumendid saab mugavalt panka esitada ning pank edastab ise vajaliku info KredExile.   Kuidas toimub laenuraha kasutamine?   Laenusumma kasutamine peab toimuma vastavalt kokkulepitud eelarvele ja sihtotstarbele. Pank teeb laenusumma väljamaksed etapiviisiliselt pärast tööde vastuvõtmist omanikujärelvalve ja ühistu poolt. Seetõttu ei pea ühistuliikmed kartma, et laenuraha kasutatakse mittesihipäraselt. Vältimaks ettenägematutest kuludest tulenevaid probleeme, soovitame esialgses eelarves ette näha väike rahaline reserv. Laenulepingu saab sõlmida üldkoosolekul otsustatud summa piires, kusjuures ühistul ei ole kohustust kogu lepingus sätestatud laenulimiiti kasutusele võtta. Kõige ajamahukam on renoveerimisprojekti elluviimise juures ehitusprojekti ettevalmistamine ning ühistu liikmetele investeeringuvajaduse ning sellest tuleneva kokkuhoiu ja kasu selgitamine. Kui kõik vajalikud dokumendid on korrektselt ette valmistatud, siis on korteriühistul laenu taotlemine suhteliselt lihtne. Võrreldes muude kinnisvaralaenudega ei pea ühistu muretsema tagatise hindamise ega notaritehingu pärast, sest ühistult ei nõuta hüpoteegi seadmist. Swedbanki statistika kohaselt on just korteriühistutel kõige kõrgem positiivsete laenuotsuste osakaal – üle 95% taotlusi jõuab laenulepinguni. Oleme alati valmis jagama ühistu juhtidele varasemate projektide baasil saadud kogemusi, aitame ka sobivate teenusepakkujate leidmisel ning soovime kõigile ühistutele edukat renoveerimist!  Teenust pakub Swedbank AS.