Kui Peeter ja tema abikaasa Õrne oma perega viie aasta eest kaunis Ruila mõisapargis asuvasse majja kolisid, polnud möödunud sajandi seitsmekümnendate keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras – katust oli küll veidi kõpitsetud, kuid kõik muu tahtis tegemist.
«Paar perekonda niitis maja ümbert muru, aga rohkem keegi midagi väga ei teinud,» meenutab Peeter. Nii alustatigi elamu juurde kuuluva 17 137 m2 suuruse territooriumi korrastamisega ning kahe aasta eest tehti algust ka maja renoveerimistöödega. «Tänaseks päevaks oleme suutnud anda mõisapargile hooldatud ja elamule kauni välimuse,» tunnevad Peeter ja korteriühistu juhi ametit pidav Õrne heameelt.
Uudsed süsteemid
Maja kõigile elanikele on eeskätt oluline maja soojustamise ja maakütte kasutamisega saavutatud 65-protsendiline energia kokkuhoid. «Kui siia kolisime, oli plaanis viia maja õliküttele, kuid seadmed olid vanad ning kütte hind oleks läinud üüratult kalliks. Tegime otsuse, et maja tuleb enne ära soojustada ning seejärel paigaldada kõige optimaalsem küttevariant maakütte näol,» räägib Peeter, kelle sõnul on niisugune küttesüsteem ennast nende elamu puhul täielikult õigustanud.
Uudseid süsteeme kasutatakse majas teisigi – nii näiteks on ühistu raamatupidamine veebipõhine ning vee- ja küttemõõturite näite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega. «Ees on ootamas trepikodade remont, parkimisala laiendamine ja palju muud,» räägib Peeter Lainde.
Omanikutunne
Ühistu tegutseb majas juba aastast 1997, kuid teadmine, et igaüks peab kodumaja eest hoolt kandma, on inimestesse üsna tasapisi juurdunud. Majaümbruse muru niitmise eest hoolitsevad elanikud graafiku alusel ise – kel jõud ja oskus vähegi lubab, lööb kaasa.
«Oleme ka talguid teinud, maja juures asuva metsatuka saime nii korda,» loetleb Peeter ühiselt saavutatud eesmärke. «Ise peab aga päris palju tunde rassima ja eeskuju näitama, et midagi muutuks ja inimestele kohale jõuaks, et kodumaja hea käekäigu nimel tuleb igaühel pingutada.»
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ongi kõige olulisem inimeste suhtumist muuta – nõukoguliku majavalitsuse asemel ollakse juba ise paarkümmend aastat omanikud ning kortermaja korrashoid sõltub enda ehk omanike tehtavatest otsustest.
«Omanik teab ja tunneb oma kodumaja olukorda kõige paremini. Õnneks leiab ühistu koosolekul järjest enam omanikke ühise keele ja otsustab maja renoveerida,» räägib Mardi. Spetsialisti sõnul on siin oluline ühistu juhatuse pidev selgitustöö. «Kui inimesed mõistavad, et renoveerimisega hoitakse rahakotis kokku näiteks kütte arvelt hulk eurosid ning et tänu renoveerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei säilita oma senist väärtust, vaid et selle hind ka tõuseb, pole ju põhjust renoveerimisele vastu seista,» usub Mardi.
Ühistegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha aitab, on Mardi kindel. «Kes ikka ise maja ümber lilli istutamas käib, puhkenurka ehitada aitab või hoovi koristab, sellele läheb kodumaja hea käekäik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kõik nii ka jääks.»
Eesti korteriühistuid tuuakse maailmale eeskujuks
Möödunud laupäeval, 7. juulil tähistati ülemaailmset ühistute päeva ning käesolev aasta on nimetatud ka ühistute aastaks.
Euroopa eluasemevaldkonna organisatsioonide, sealhulgas ühistute ja kooperatiivide ühendaja CECODHASi hinnangul aitab ülemaailmne ühistute aasta juhtida avalikkuse tähelepanu ühistute olulisele rollile ühiskonnas.
Euroopas majandavad elamuvaldkonnas tegutsevad ühistud või kooperatiivid enam kui kümmet miljonit eluaset. Elanikele tähendab ühistulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest ühistu lähtub eelkõige elanike huvist, mitte majandusliku kasumi suurendamisest. Samuti on oluline see, et liikmed omavad ühistu üle kontrolli, mis muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemide kiiret lahendamist.
Ühistud pakuvad oma liikmetele võimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostööd elanike vahel. CECODHAS Housing Europe president Vit Vanicek on rõhutanud korteriühistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika näiteks Eesti. «Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab majade korrashoiu,» nentis Vanicek. «Pean korteriühistu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike huvide esindatus kui ka kortermajade olukorra parandamine,» rääkis Vanicek.
Ülemaailmse ühistute aasta märksõnaks eluasemevaldkonnas on endiselt energiasääst. Vit Vaniceki sõnul on see eriti oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist.
Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnangul eesrindlikumaid Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiatõhususe parandamiseks ette nähtud võimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistkümnendat sünnipäeva tähistanud Eesti Korteriühistute Liit praegu üks Eesti tugevamaid katusorganisatsioone ja mittetulundusühinguid.
«Oleme suutnud oma liikmetele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla – olgu selleks siis ühistutele renoveerimiseks mõeldud finantsskeemi väljatöötamine, olulised seadusmuudatused või ka koolitustegevus,» sõnas Jaadla. «Igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded ühistujuhid. Tänu neile teadmistele on aga sündinud ka hästi juhitud ja eeskujulikult majandatud, tugevad korteriühistud.»
E24
