Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnnison, kes selliste probleemidega kokku puutunud, ütleb, et tehniliselt on kõik võimalik ja mõnel pool on ka kandekonstruktsioone muudetud, kuid igal juhul peavad selleks kaasomanikud eelnevalt oma nõusoleku andma.
Taolisi lubasid on Tõnnisoni sõnul ka saadud. Samas tunnistas ta, et ühistu üldkoosoleku enamuse moodustavad sageli pensionärid, kel aega koosolekutel käimiseks laialt, kuid kel puudub igasugune pädevus ehitusküsimuste üle otsustamisel. Lisaks leidub igas majas elanikke, kes on alati kõigele uuele vastu. Omamoodi rolli võivad hakata mängima ka naabrite omavahelised suhted.
Üldkoosoleku otsust on võimalik tsiviilkohtus vaidlustada, kaasates selleks vajadusel asjakohaseid eksperte ehitusfirmadest või ekspertiisibüroodest, kuid kõik see on kulukas ja aeganõudev.
Igal juhul tuleb taolise kapitaalremondi käigus jälgida hoone turvalisuse nõudeid ja kinni pidada kindlast korrast. Kõigepealt tuleb koostada renoveerimise projekt, seejärel otsida ehitaja ja ehitusjärelvalve.
Enamasti tuleb ehituse käigus paigaldada teatud konstruktsioonide tugevdused. Renoveerimise kulg kantakse ehituslehele, mille asjatundjate komisjon üle vaatab ja kui kõik korras, lõpuks ka kasutusloa vormistab.
