Elamu renoveerimise edasilükkamisel tuleb elanikel arvestada sellega, et kogutavast rahast üha suurenev osa hakkab kuluma amortiseeruva süsteemi hooldusremondiks. Samuti on soojakaod suuremad ning küttele kulub rohkem kui renoveeritud majades. Raha kogumisperioodi lõppedes võib aga selguda tõsiasi, et ehitustööd on vahepeal oluliselt kallinenud ning remondifondis pole ikkagi piisavalt vahendeid tööde teostamiseks.
Seega on odavam siiski kohe laenu abil investeering ära teha. Selle poolt räägib ka asjaolu, et korteriühistute renoveerimislaenu intressimäär Ühispangas algab praegu 7 protsendist aastas, võrreldes umbes 10 protsendiga paar aastat tagasi. Elamu renoveerimine ning muutmine energiasäästlikuks aitab aga elanikel säästa küttekulusid. Kulud küttele moodustavad korterelamu majandamiskuludest üldjuhul 3040, seega annab väiksemgi kokkuhoid olulise efekti igakuisele kommunaalteenuste arvele. Samuti on vaja vähem kulutada hooldusremondile.
Laenu tasumise võib jagada kuni kümne aasta peale, nii saab ka suuremad investeeringuid muuta jõukohaseks. Laenuprojekti hindamisel jälgib Ühispank muu hulgas ka seda, et laenumaksed ühistuliikme kohta jõukohased oleks.
Energiasäästuprojektide puhul on aga saavutatav kokkuhoid üldjuhul nii suur, et laenumakse summa lisamisel igakuised majandamiskulud kokkuvõttes ei suurene või isegi vähenevad. Korterelamu renoveerimine aga tõstab seal asuvate korterite turuväärtust ning samuti parandab elanike elutingimusi.
Loomulikult peab ühistu olema renoveerimisprojekti põhjalikult kaalunud. Ühistu peab kaardistama kõik maja korrasolekuks vajalikud tööd ning määrama tööde prioriteedid. See on vajalik selleks, et kõige hädavajalikumad tööd saaks kindlasti tehtud ning oleks võimalik hinnata ka tulevaste aastate rahavajadust. Kuna ühistul endal üldjuhul ei ole piisavat kompetentsi professionaalse ülevaate tegemiseks, soovib pank, et majale annaks hinnangu ehitusekspert. Tuleb ka hoolitseda, et töid teostataks võimalikult soodsalt, kuid kvaliteetselt. Ehitusfirma peab olema välja valitud vähemalt kolme pakkumise seast.
Laenuvõtmise peab otsustama üldkoosolek ning üldkoosoleku otsuse täitmine ehk laenumaksete tasumine on kõikidele elanikele siduv. Laenu taotlemise eelduseks on, et ühistul ei ole kehtivaid võlgnevusi kommunaalmaksete osas ega maksuviivises kortereid keskmiselt üle 10. Laenu väljamaksmine toimub ehitusarvete ja tööde vastuvõtuaktide alusel nii on tagatud, et laenu kasutatakse sihtotstarbeliselt. Pärast laenu saamist tuleb majakarp kindlustada tule-, vee- ja tormiriski vastu.
Ühistu ei ole kohustatud seadma laenu tagatiseks käendusi ega pante. Renoveerimistööde teostamisel on kõikidel ühistu liikmetel kohustus hüvitada tehtud kulutused ühistule ning sellest tuleneb ühistu nõue ühistu liikme vastu. Vajadusel aitab pank ühistul võlglastelt raha sisse nõuda. Sellist vajadust seni tekkinud pole, sest need ühistud, kes on Ühispangast laenu juba võtnud, on oma kohustustega hakkama saanud ning probleeme laenu tagastamisega olnud ei ole. Pigem on mitmed laenu võtnud ühistud saanud positiivse kogemuse ning tulevad pangaga juba uute renoveerimistööde finantseerimises kokku leppima.
ÄP
