Kompleksne renoveerimine toob mitmekülgset kasu ja kokkuhoiu

See omakorda tingib korterelamutes suured küttearved ja elamiseks mittesobiva sisekliima – peamiselt kõrge niiskusetaseme ja hallituse. Tüüpilistes nõukogudeaegsetes korterelamutes ventilatsioon peaaegu puudub ning küttesüsteem ei võimalda korraliku häälestamiseta maja ühtlaselt soojaks kütta.

Sageli tekitab probleeme ka juhatuse suutmatus teha korteriomanike seas selgitustööd põhjaliku renoveerimise vajalikkusest. Lahendus sellele on palgata maja haldama oma ala professionaalid, kes koos juhatusega seisavad hea maja käekäigu eest.

Renoveerimine lahenduseks

Eesti haldusfirmadel on paljuski halb maine – peamiselt 1990ndate alguse sahkerdamiste pärast majavalitsustes. Olukorda on võimendanud ka teatavate firmade hilisem mitteheaperemehelik toimetamine korteriühistutega. Siiski on turul juba piisavalt nii firmasid kui ka omaette töötavaid haldureid, kes tegutsevad eelkõige ühistu head käekäiku silmas pidades.

Peaaegu ainus lahendus hoonete energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks on ikkagi hoonete kompleksne renoveerimine. Paljudes ühistutes proovitakse asju teha oma jõududega ja osade kaupa, kuid kas see ikka teenib soovitud eesmärki?

Kindlasti on mõistlikum võtta ette korterelamu kompleksne renoveerimine, mille käigus soojustatakse nii hoone fassaadid, otsaseinad kui ka katus. Moderniseeritakse küttesüsteem, paigaldatakse ventilatsioon.

Korterelamutele pakutakse palju soodustusi, et majad saaksid korda. Arvestades viimase kahe aasta käredaid talvi, võib öelda, et renoveerimisest saadav sääst katab renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed probleemideta – teisisõnu ei suurene elanike kulu võrreldes renoveerimiseelse ajaga, kuid korterite sisekliima ja maja välimus paranevad ning maja eluiga pikeneb.

Kaasa spetsialistid

Korterelamu kompleksne renoveerimine nõuab ühistu liikmete hulgas kindlasti pikka selgitustööd – valmis tuleb olla pikkadeks ja tulisteks vaidlusteks. Arvestada tasub sellega, et alati jääb mingi hulk inimesi, kes on lõpuni kogu ettevõtmise vastu. Samas viib järjekindlus sihile ja renoveerimisest saavutatav sääst on seda igati väärt.

Kindlasti on mõistlik renoveerimisele kaasata oma ala spetsialistid, nii omanikujärelevalve, ehitushanke korraldamise, projekteerimise kui ka projektijuhtimise osas. Mida põhjalikum on eeltöö, seda lihtsamalt sujub kogu renoveerimisprotsess.

Kindlasti tasub maja renoveerimise käigus mõelda ka sellele, et kui maja saab soojustatud ja küttesüsteem nüüdisajastatud, on korterites saavutatud ühtlane temperatuur, olenemata sellest, kas korter asub esimesel või viimasel korrusel, maja keskel või nurgas.

Kui värske õhu pealevool korteritesse on tagatud nt fresh-klappide kaudu ning paigaldatakse ka väljatõmbeventilatsioon, tõmmatakse ju see nüüdseks kogu maja lõikes suhteliselt ühtlase temperatuuriga õhk (ligi 21–22 kraadi) lihtsalt välja.

Mõistlik on paigaldada väljatõmbeventilatsioonile soojuspump, mis kasutab kogu ventilatsiooniõhust saadava soojusenergia omakorda ära nii tarbevee kui ka küttevee soojendamiseks. Sellise lahenduse korral kahaneb maja vajadus kaugkütte ja sooja tarbevee järele soojatootjalt, mis omakorda viib korteriomanike püsikulud veelgi allapoole.

Vaata ka tulevikku

Loomulikult on veel mitmeid võimalusi, kuidas vähendada maja sõltuvust kaugküttest. Mõned näited sellest vallast on kindlasti päikesepaneelid maja katusel, mis eelkõige suvel aitavad kaasa sooja tarbevee tootmisele.

Kuid vaadates, kui palju tänavu veebruaris oli päikesepaistelisi päevi, on sellest kindlasti suur abi ka maja küttesüsteemile.

Üks võimalusi on ka kanalisatsioonitrassist saadav soojustagastus. Eri andmetel on kanalisatsiooni keskmine temperatuur vahemikus 14–21 kraadi, seega on seal päris palju soojusenergiat, mis kasutamata tsentraalsesse heitveesüsteemi lastakse – samas saaks seda ära kasutada tarbevee soojendamiseks või maja kütmiseks.

Kindlasti mõjutab kompleksne renoveerimine positiivselt ka korterite hindu selles majas.