Kui mööbli tarnimine ja paigaldus viibib
Enne mööblifirmaga lepingu sõlmimist tuleks veenduda ettevõtte usaldusväärsuses. Selleks tasub uurida firma tausta nii internetist kui ka sõpradelt-tuttavatelt. On ettevõtteid, kes võtavad uusi tellimusi, kuigi pole lahendanud olemasolevate klientide probleeme. Selline käitumine ei näita ettevõtet usaldusväärsena ning sel juhul võiks otsida alternatiivseid tellimisvõimalusi teistelt firmadelt.
Müüjalt tasub uurida võimalusi mööbli eest mitmes osas maksmiseks, et oma riske vähendada. Mööbli eest tasumisel tuleb kindlasti võtta ostutšekk, et hiljem saaks ostu tõendada.
Kui kaupleja pole mööblit kokkulepitud ajaks kohale toonud, võib klient võlaõigusseadusest tulenevalt anda talle täiendava mõistliku tähtaja. Müügilepingu puhul ei ole see vajalik, töövõtulepingu puhul (kui mööbel on tellitud koos paigaldusega) aga küll.
Kui kaupleja ka uueks tähtajaks kaupa ei tarni, on tegemist lepingu olulise rikkumisega ning klient võib lepingust taganeda ja nõuda sissemaksu tagastamist.
Probleemide korral tuleks esmalt pöörduda ettevõtte poole, ent kui firma ei vasta tarbija pöördumisele või tarbijat ei rahulda firma vastus, tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse.
Kui firma ei täida tellimust, on tarbijal võimalus pöörduda kohtusse kas esitades tsiviilhagi või avalduse maksekäsu kiirmenetluseks, et kohustada ettevõtet tellimust täitma. Eelistatum on maksekäsu kiirmenetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini ehk kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalistes nõuetes võlga välja mõistvat kohtulahendit.
Kui ehitus- ja remonditööde kvaliteet jätab soovida
Kõiki remonditöid enamasti ise teha ei osata, rääkimata suurematest ehitustöödest, samuti võib takistuseks olla ajapuudus. Sageli ei ole ehitus- ja remonditööde eelarve eriti suur, mistõttu eelistatakse neid teenuseid tellida väikefirmadelt, kes küsivad enamasti keskmisest turuhinnast vähem raha.
Samas on ehitus- ja remonditeenuste valdkonnas rohkem probleeme just väikefirmadega, kel jääb tihtipeale kvaliteetse teenuse osutamiseks oskusteabest ja võimsusest puudu.
Madal hind paneb koduomanikke unustama tõsiasja, et väga oluline on uurida firma tausta. Kui taustauuring on jäänud tegemata, võib juhtuda, et probleemide ilmnemisel polegi ettevõtet, kes tekkinud kahju eest vastutust kannaks.
Äärmiselt tähtis on sõlmida korrektne leping
Soovitav on võtta pakkumised vähemalt kahelt firmalt ja nende tingimusi võrrelda. Kui ehitus- või remonditeenuse pakkuja on valitud, tuleb kindlasti sõlmida kirjalik leping. Seejuures tuleks jälgida, et lepingupunktid oleksid üheselt arusaadavad mõlemale poolele. Kui lepingut pole, on probleeme hiljem keeruline – kui mitte võimatu – lahendada ning abi võib saada vaid kohtust.
Pretensiooni esitamise õigus ja garantii
Juhul kui kohale toodud mööbel on puudusega või ehitus-/remonditöö on tehtud ebakvaliteetselt, on tarbijal õigus esitada müüjale või teenusepakkujale pretensioon kahe aasta jooksul alates kauba või teenuse eest tasumisest.
Kaupleja või teenusepakkuja peab pretensioonile vastama 15 päeva jooksul. Puudusega toote või kehvasti tehtud töö eest on õigus nõuda kauba või teenuse hinna alandamist, puuduse tasuta kõrvaldamist, samast või sama kvaliteediga teisest materjalist uue asja valmistamist või uue teenuse osutamist. Kui tegemist on olulise lepingutingimusele mittevastavusega, saab lepingust taganeda ja nõuda teenuse osutamise eest tasutu tagastamist.
Pretensiooni tuleb kirja panna, mida ja kellelt telliti, millised olid tähtajad ning kas nendest peeti kinni. Võimalikult täpselt tuleb kirjeldada ka puuduse olemust ning seda, kuidas ja millal see ilmnes. Kui ettevõte ei ole nõus tarbija avaldust positiivselt lahendama, peab ta korraldama ekspertiisi.
Kui suhtlus firmaga ei anna soovitud tulemust, saab abi tarbijakaitseametist. Kõige viimane võimalus oma õigusi kaitsta on kohus.
Garantii
Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib kaupleja toodetele anda ka garantii ehk müügigarantii. Garantiiga peab müüja aga pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui need õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi jooksul.
Ehitus- ja remonditööde puhul tuleb silmas pidada, et tarbijakaitseamet saab aidata, kui tegemist on teenuse osutamisega tarbija vallasasjade suhtes. Näiteks kui inimese koju paigaldatakse tema tellimusel seadmeid, köögimööblit, uksi-aknaid või kui ta omandas korteriostuga ka seadmed (kütteseadmed, köögitehnika vms).
Ameti pädevusse ei kuulu kinnisasjale tehtavad ehitus- ja remonditööd, mis on käsitletavad ehitamisena ehitusseaduse tähenduses.
Ehitusalaste puuduste ilmnemisel tuleks ettevõtet neist teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul alates tööde vastuvõtmisest. Juhul kui kaupleja keeldub tehtut parandamast ja alustatud tööde lõpetamiseks tuleb leida uus firma, on otstarbekas fikseerida tööde hetkeseis sõltumatus ekspertarvamuses.
Kuidas vormistada lepinguid?
• Lepingus peaks olema kirjas teenuse müüja nimi või nimetus, registri- või isikukood, kontaktandmed, tellimuse esitamise ja täitmise kuupäev, kokkulepitud tööde loetelu ja nende hind.
• Kui tellimuse täitmine nõuab teenusepakkujast sõltumatutel asjaoludel lisakulutusi, siis peab ta tööde tellijat sellest teavitama.
• Kui ettevõte ei ole saanud tellijalt lisatöö tegemiseks kirjalikku nõusolekut, ei ole tal õigust nõuda lisatasu.
• Tähelepanelik tasub olla ka remondi- või ehitustöö tegemise ajal. Kui on näha, et töö kipub venima, tuleks juhtida sellele teenusepakkuja tähelepanu ja tuletada talle meelde tähtaega. Just seetõttu oleks mõistlik lisada lepingusse punkt leppetrahvi ja viivise kohta.
• Kui tellitud töö on valmis, peaks tellija enne üleandmis-vastuvõtmisaktile allkirja andmist veenduma, et tehtu vastab soovidele.
Allikas: tarbijakaitseamet
