Kodu remontides ei tohi kõike omatahtsi otsustada

 Väiksemaid töid võib oma kodus igaüks loomulikult teha nii, nagu tuju tuleb. Kui aga ette võetav põhjalikum remont on ehitamine ka ehitusseaduse tähenduses, sõltub tööde mahust, kas kohalikust omavalitsusest on vaja taotleda ehitusluba või kirjalik nõusolek.
Allpool ongi kirjas, milliste tööde puhul ja missuguseid lubasid on majas suuremaid ehitustöid kavandades vaja taotleda.
Katuse vahetamine

Ehitusseaduse järgi peetakse ehitamiseks ka ehitise rekonstrueerimist: piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist. Katusevahetus kui hoone piirdekonstruktsiooni muutmine tuleb seega lugeda ehitamiseks.


Ehitusluba on vajalik, kui katusekatte asendamise käigus tõstetakse katust, laiendatakse, lisatakse või muudetakse vintskappe vmt, samuti siis, kui senine katuse kattematerjal vahetatakse teise materjali vastu (näiteks kivikatuse asemel tuleb plekk-katus). Sellisel juhul on see piirdekonstruktsioonide muutmine ning vajalik on koostada projekt ja taotleda ehitusluba.
Ehitusluba ei ole nõutav, kui katuse kattematerjal vahetatakse uue, aga samalaadse materjali vastu (nt valtsplekk uue valtspleki vastu). Sellisel juhul on see piirdekonstruktsiooni asendamine, mitte muutmine.
Rõdu kinniehitamine
Rõdu kinniehitamise tulemusel, isegi kui see seisneb vaid piireteta klaaside panekus, muudetakse hoone piirdekonstruktsioone ja sellisel juhul on see kahtlemata ehitamine. Seega on rõdu kinniehitamiseks vaja taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba või kirjalik nõusolek (kuni 60 m2 väikeehitise puhul).
Tehnosüsteemid ja torustikud
Tehnosüsteemina käsitletakse sellist süsteemi, mis paikneb ühe ehitise piires ja mis on kogum seadmeid, kommunikatsioone ja nende toimimiseks vajalikke konstruktsioonielemente, mis on vajalikud konkreetse ehitise toimimiseks – vee-, gaasi-, kütte- ja kanalisatsioonitorud. Tehnosüsteemiks saab lugeda ka muid konstruktsioonielemente, näiteks kuuluvad nende alla eraldiseisvad kütteelemendid – ahjud jm küttekolded ja lõõrid.
Nõutav on kirjalik nõusolek kohalikult omavalitsuselt juhul, kui muudetakse ehituse tehnosüsteemi või asendatakse kogu süsteem samaväärsega: näiteks keskküttesüsteemist väljaastumine, gaasi- või küttesüsteemi väljavahetamine või torustike asukoha muutmine.
Nõusolekut ei ole vaja taotleda, kui vahetatakse ainult tehnosüsteemi osa ning tehnosüsteemi asukoht ja omadused selle tagajärjel ei muutu – näiteks kui korteris vahetatakse välja katkine radiaator või torustik, võib seda teha luba taotlemata.
Akende ja uste vahetamine
Ehitamiseks ei peeta üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus korteri piires uste ja akende (seaduse keeles: välimiste avatäidete) asendamist/vahetamist, kui nende asukoht hoone konstruktsioonis jääb samaks ning vahetamise tulemusel ei muutu ehitise tuleohutusomadused ega ka välisilme. Üldjuhul akende-uste vahetamiseks seega kohaliku omavalitsuse luba vaja ei ole.
Kirjalik nõusolek on vajalik, kui elamu, kus aknaid-uksi vahetatakse, asub detailplaneeringu alal miljööväärtuslikus piirkonnas või kui seeläbi muutub ehitise välisilme (näiteks soovitakse aknad – või osa maja akendest – vahetada teistsuguse ruudujaotusega akende vastu).
Seinte lammutamine
Ehitusluba on vajalik kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisel ja asendamisel: kandva seina lammutamisel, ukseavade suurendamisel, tugitalade asendamisel. Mittekandva vaheseina lammutamiseks pole luba vaja.
Kortermajas võivad projekti ja loata tehtud ehitustööd kaasa tuua probleeme kogu majale (nt ummistusi valesti paigaldatud äravoolutorude tõttu) või olla visuaalselt sobimatud (nt üks-kaks kinni ehitatud rõdu suure maja kohta).