Puitfassaadid
Puitpindasid kahjustab ultraviolettkiirgus, niiskuse ja temperatuuride muutus. Puitpinna vastupidavus sõltub kui kvaliteetne ja kui korralikult puitpind on töödeldud. Siiski üldjuhul tuleb puidust fassaadi üle värviga u. iga 10 aasta tagant, mõnel juhul ka väiksema aja tagant. Puitfassaadi eeliseks on kindlasti aga see, et näiteks mädanikuprobleemide korral saab suhteliselt lihtsalt kahjustunud fassaadilauad välja vahetada ning mõistlike paranduskuludega hakkama saada. Samas vajab fassaadi korrastamine puitpindade puhastamist, korrastamist ja enamasti on mitmekorruselise maja puhul vaja tellinguid – see kõik kokkuvõttes ei tee korrastustööd sugugi odavaks.
Krohvitud fassaadid
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod ja külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.
Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja paremal juhul vajavad parandustöid u. iga 10 -15 aasta järel.
Fassaaditellised ja betoonpinnad
Ajale peavad kõige paremini vastu betoonpinnad ja fassaaditellised (näiteks silikaatkivid ja keraamilised tellised), mis väga pika aja jooksul ei vaja parandustöid. Kui vundament on korralik ning vertikaalseid pragusid ei teki siis võib betoon ja fassaadipinnad hooldusvabalt vastu pidada aastakümneid (30-40 aastat või rohkemgi). Selle aja jooksul võib tekkida vajadus pindu puhastada, kuid otseseid parandustöid ei pruugi vaja minna.
Eriti vastupidav on keraamiline tellis (põletatud savitellis), näeb korralikult laotuna alati kena ja värske välja ka pikkade aastate pärast.
Kokkuvõttes
Loomulikult on vastupidavamad fassaadimaterjalid kallimad ning alginvesteering on suurem. Samas kuigi jooksev hoolduskulu on minimaalne või puudub näiteks keraamilisel tellisel pikemat aega sootuks, siis näiteks pragude korral seinas on nende parandamine kallis ja keeruline töö.
Fassaadi planeerimisel tulekski kokkuvõttes teha otsus, kas valida regulaarsemat hooldust vajavad pinnad, mida vajadusel ka suhteliselt odav parandada või investeerida väga korralikku vundamenti, et ei tekiks vajumisest tingitud pragusid ja vastupidavamasse fassaadikatesse, mis püsib pikka aega pea hooldusvabana.
majaehitaja.ee
